Kasutuskord/ Tehingu takistamine
Postitatud: 07 Jaan 2021, 22:13
Tere
Asi selles, et kui on seatud notariaalne kasutuskord, mis on ka plaanil ära märgitud, lepingus on ka kirjas, et lepingu plaani lisa on lepingu lahutamatu osa.
Kas ma saan õigesti aru, siin mina saan lähtuda plaanil märgitud aladest, mitte lihtsalt lepingusse kirjutatud mõtteliste osade suurusest. Või tuleb neid mõlemaid koos vaadata?
Kuna ennem kui mina (pärija) sain dokumentidele ligi, on tehtud minu hinnangul pettusi.
Ennem asjaõigusliku lepingu sõlmimist oli võlaõiguslik leping, mis hiljem muudeti asjaõiguslikuks.
Võlaõiguslikul lepingul oli samuti plaani lisa, kus oli märgitud ära müüdavad alad/esemed.
Aga seal ostja pool teostati juba pettust (ostja edastas kõik vajalikud dokumendid ostu/müügi lepingu sõlmimiseks notarile), millest müüa ei saanud aru, müüa sai aru plaanil märgitud piiridest, mitte märgitud pindaladest, st ühe müüdava ala pindala kirjutati suuremaks kui see tegelikult plaanil oli. Tundub ebausutavana et plaanil saab peaaegu poole pindalaga eksida.
Kuna võlaõigusliku lepingu muutmine asjaõiguslikuks lepinguks toimus volikirja alusel, st ostja esindas müüjat notaris. Selle sama volikirja alusel tehti pettus mõned aastad hiljem. Ja nüüd eemaldati katastrist 1000m2 maad, tolles lepingu ühes punktis oli kirjas, et kõik kaasomanikud loovutavad võrdses osas oma mõttelist osa TASUTA. Täna kinnistusregistrit vaadates on katastrist eemaltatud see 1000m2, aga kannete järgi osasuurused ei ole muutunud, samuti tundub kahtlane, miks teised kellele kasutuskorra järgi kus eraldati osa katastrist kasutus õigust ei olnud, oleks pidanud oma osa niisama ära andma.
Selle tulemusel kas saab üks kaasomanikest täna väita et tema piirid asuvad nüüd hoopis teisekohapeal, kui algses ostu/müügilepingus ja plaaniliselt seatud kasutuskorras?
Tänud
Asi selles, et kui on seatud notariaalne kasutuskord, mis on ka plaanil ära märgitud, lepingus on ka kirjas, et lepingu plaani lisa on lepingu lahutamatu osa.
Kas ma saan õigesti aru, siin mina saan lähtuda plaanil märgitud aladest, mitte lihtsalt lepingusse kirjutatud mõtteliste osade suurusest. Või tuleb neid mõlemaid koos vaadata?
Kuna ennem kui mina (pärija) sain dokumentidele ligi, on tehtud minu hinnangul pettusi.
Ennem asjaõigusliku lepingu sõlmimist oli võlaõiguslik leping, mis hiljem muudeti asjaõiguslikuks.
Võlaõiguslikul lepingul oli samuti plaani lisa, kus oli märgitud ära müüdavad alad/esemed.
Aga seal ostja pool teostati juba pettust (ostja edastas kõik vajalikud dokumendid ostu/müügi lepingu sõlmimiseks notarile), millest müüa ei saanud aru, müüa sai aru plaanil märgitud piiridest, mitte märgitud pindaladest, st ühe müüdava ala pindala kirjutati suuremaks kui see tegelikult plaanil oli. Tundub ebausutavana et plaanil saab peaaegu poole pindalaga eksida.
Kuna võlaõigusliku lepingu muutmine asjaõiguslikuks lepinguks toimus volikirja alusel, st ostja esindas müüjat notaris. Selle sama volikirja alusel tehti pettus mõned aastad hiljem. Ja nüüd eemaldati katastrist 1000m2 maad, tolles lepingu ühes punktis oli kirjas, et kõik kaasomanikud loovutavad võrdses osas oma mõttelist osa TASUTA. Täna kinnistusregistrit vaadates on katastrist eemaltatud see 1000m2, aga kannete järgi osasuurused ei ole muutunud, samuti tundub kahtlane, miks teised kellele kasutuskorra järgi kus eraldati osa katastrist kasutus õigust ei olnud, oleks pidanud oma osa niisama ära andma.
Selle tulemusel kas saab üks kaasomanikest täna väita et tema piirid asuvad nüüd hoopis teisekohapeal, kui algses ostu/müügilepingus ja plaaniliselt seatud kasutuskorras?
Tänud