Suvila kaks omaniku

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Suvila kaks omaniku

24 Mai 2018, 22:00

Tere

Küsimus. Kui kaasomanik teeb maja säilitamiseks vajaliku remondi missugused dokumendid on vaja kohtule esitada, et teiselt omanikult tööde ja ehitusmaterjalide hüvitamist nõuda? Teine omanik ei ole vabatahtlikul nõus maksma."
Soovin täpsustada.
1)Kas kiirmenetlust tehakse Pärnu Maakohtu kaudu? Kas võib seda teha elektrooniliselt? Kas riigilõiv on 3% summast?
Nüüd aastaks 2018 mul on makstud kõik hädasti vajalikud tööd. Summa on 3501,47 eur. Ma saatsin e-kirja suvila teisele omanikule.
2) Kui kaua ma pean ootama tema vastust ning kui vastust ei tule üldse, kas seadusega on määratud mingi teatud aeg teisele omanikule vastuse saatmiseks?
3) Veel küsimus - kui teine omanik ei maksa kinni ka tulevikus maja päästmiseks osutavad tööd, kas on võimalik kohtu kaudu protsentuaalselt vähendada tema kinnistu osa?
4) Ja veel üks uus küsimus - missugused maja ja krundi hooldustööd peab seaduse järgi kompenseerima mulle suvila teine omanik? Näiteks korstnapühkija tööd, sõidutee juures kukkumas olevad surnud puud, veepumba vahetus (ise ostsime uus ja paigaldasime), hallituse vastased vahendid (olemas hallituse pildid), prügi väljavedu (kui meie noorem põlvkond: suvila teine omanik ja minu isa, kes nüüd aastal 2016 müüs mulle oma pool suvilat, said pärandiks see maja, prügi nagu lagunenud vana mööbel, ehitusmaterjalide jäägid, purustatud klaas, igasugune klaastaara juba oli seal, naabrid on tunnistajad).
Lisainfo:
Peamiselt kõik maja taastamistööd toimuvadki ühiskasutuses olevates ruumides. Kasutuskorda ei ole määratud.

Re: Suvila kaks omaniku

31 Mai 2018, 23:15

Tere,

Asjaõigusseadus § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Nõude esitamisel on vajalik põhjendada, miks ja kas tehtud toimingud olid omandi säilimiseks vajalikud, samuti tehtud kulutuste vajalikkust ja suurust. Tõenditena saab esitada vastavad dokumendid.
Maksekäsu kiirmenetlust viib läbi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Maksekäsuosakond. Avaldust saab esitada e-toimiku vahendusel veebiaadressil e-toimik.ee. Riigilõiv menetluses on 3% nõude summast ent mitte vähem kui 45 eurot.
Kohtuvälise kokkuleppe puhul seadus tähtaega ei sätesta. Tähtaja võiksite oma ettepanekusse märkida ise ning see peaks olema mõistlik.
Kui kaasomandi teostamine kaasomanikena ei osutu võimalikuks võib teha ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks. Seda saab teha nii kokkuleppel notariaalselt kui kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus Asjaõigusseadus § § 76 lg 1 alusel, mille kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ja § 77 lg 2 alusel, mille kohaselt juhul kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta