Kaasomandis oleva vara müümine

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 1 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 5
Liitunud: 17 Aug 2017, 22:25

Kaasomandis oleva vara müümine

17 Aug 2017, 22:37

Tere!
Mulle kuulub üks garaažiboks, mille sooviksin müüki panna. (Kõnealuses hoones on kokku 4 boksi, 2 neist on mul naabriga kaasomandis, kuigi kumbki kasutab rangelt vaid enda oma). Teiste naabritega on maa piirid kindlalt paika pandud, kuid kaasomandis olevat ala oleme hallanud naabriga võrdselt, seal mingeid notarjaalselt paika pandud piire ei ole, vaid nn. mõtteline osa.
Nüüd tahaksin enda boksi müüki panna. Mäletan, et naabril oli eelisostuõigus. Minu küsimus: millest ma peaksin kõigepealt alustama? Kas enne müümist on vaja ka kaasomandis oleval maatükil kindlasti mõlema boksi piirid notariaalselt paika panna või pole see vajalik? Kui naaber eelisostuõigusest loobub, kas ta saab seda teha samal ajal notaris kui sõlmitakse ostu-müügi lepingut või peame selle kindlasti eelnevalt ära vormistama?

Postitusi: 2062
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Kaasomandis oleva vara müümine

21 Aug 2017, 06:49

Tere,

Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 73 lõige 1 võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Seega ei ole kaasomandi lõpetamine enne müügitehingut tingimata vajalik.

Sama paragrahvi lõige kaks sätestab, et kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Lõikes kaks sätestatut ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele (lastele) või vanemale.
Teisel kaasomanikul ei ole aga piiramatult aega oma ostueesõiguse teostamiseks. Võlaõigusseaduse § 249 kohaselt tuleb Teil ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatada ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Seejuures peab ostueesõigust omav isik saama teada kõigist lepingu tingimustest, mis võiksid tema ostueesõiguse teostamise otsust mõjutada.
Kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu.

Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja.

Kinnisasjade müügi puhul säilib ostueesõigus kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega.

Seega, kui Teil on olemas isik, kes soovib osta Teile kuuluvat mõttelist osa kinnistust, siis on Teil võimalik see müüa sõlmides ostjaga notari juures müügilepingu. Seejärel peate Te müügilepingu sõlmimisest teatama teisele kaasomanikule. Kui Teine kaasomanik 2 kuu jooksul ei teata oma ostueesõiguse kasutamise soovist, siis on Teie osa kinnistust müüdud Teie poolt valitud ostjale.

Vastas Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo jurist

Vasta