Kaasomand

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kaasomand

11 Aug 2017, 00:06

Tere,

2014 aasta suvel sai elukaaslasega (vabaabielu) soetatud korter kaasomandisse. Korter sai ostetud lisatagatise abil (täiendavaid sissemakseid tegemata). Korteri renoveerimine sai tehtud ühiselt võetud laenu abil.
2,5a hiljem on nüüdseks juba endise elukaaslane otsustanud eluga edasi minna ning vabastada end kaasomandist.

Üldjuhul olen kuulnud, et kaasomandi vabastamisel hinnatakse korteri väärtus ning kompenseeritakse selle väärtus vastavalt omandisuhtele. Korter ei olnud soetatud rikastumise eesmärgiks vaid koduks, ning oli selleks ka 2,5 aastat. Korteri omamise jooksul sai korteri ostuks võetud laenu tagasimakstud 5000 eur ulatuses.

Nüüd kaasomandi vabastamiseks nõuab endine elukaaslane kompensatsiooniks 5000 eur. Nõue väljamaksta talle 5000 eur tekkis sellest, et selle ajaga korteriväärtus tõusis, kuna toimus üldine kinnisvara hindade tõus ning laenusumma vähenes.

Kas võib endise elukaaslase nõuet maksta talle välja 5000 eurot võib lugeda sooviks alusetult rikastuda?

Tunnen end ebaõiglaselt kohelduna. Olen nõus kaasomandi lõpetamisel kompenseerima teise kaasomanikku panust ehk poole pangalaenuks makstud summast (2500eur), kuid mitte kompenseerima võimalikust müügist saamata tulu.

Kuidas peaksin käituma antud juhul?

Re: Kaasomand

18 Aug 2017, 10:23

Tere

Kaasomandi ulatust reguleeritakse Asjaõigusseaduse § 71, mille kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. § 73 ja 74 sätestatakse kaasomandi käsutamine. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. § 76 tulenevalt on kaasomanikul õigus kaasomandi lõpetamist igal ajal nõuda. § 77 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt poolte kokkuleppele või kui kokkulepet ei saavutata, kohtus. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Eeltoodud regulatsioonist lähtuvalt kuulub korterist Teile mõlemale ½. Teie endine elukaaslane võib enda osaga kaasomandist toimida oma äranägemisel. Sealhulgas võib ta poolt korterit ka müüa, kui leiab ostja. Kaasomanikuna on Teil tema osa ostueesõigus, ent selle hinnaga, millega ta saaks selle müüa kolmandale isikule. Seetõttu on igati õiguspärane rääkida siinkohal korteri väärtusest poole hüvitamisest. Hüvitis väiksemas osas võiks tulla kõnealla, kui Teie oleksite oma vahenditega ka tema osa korterist oluliselt parendanud. Teie küsimusest aga selgub, et olete kõike teinud ühiselt, nagu kaasomanikele kohane.

Vastas Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo jurist

Vasta