Kuidas saada kodurahu tagasi?
Meie kinnistu asub hajaasustusalal ja kinnistut läbib meie eratee, mida kasutab oma kinnistule pääsemiseks viimase kinnistu omaniku pere (kes ei ole valda sisse kirjutatud) ja sulased (niinimetatud eluheidikud). Enne meie teed on valla tee. Me ei ole piiranud nende läbipääsu ja ei ole meie teele ka mingeid kasutuslepinguid ja servituuti seatud. See taluvus toimub (tee möödub) elumaja aknast umbes 10m kauguselt.
Järsku, ühel nädalavahetusel, suurte kuumade saabudes hakkas aknast mööduma ööpäevaringselt palju võõraid sõidukeid ja sulane kutsus minu elukaaslast ja enne meid oleva kinnistu peret nende juurde ujuma, et nad on ehitanud ujumiskoha. Asja uurides selgus, et viimase kinnistu omanik on teinud vallaga avaliku kasutamise lepinu. Lepingu sisu järgnev:
XXXXX Vallavalitsus, registrinumber XXXXX, asukohaga XXXXX alevik, edaspidi nimetatud “Vald”, vallavanem XXXXX isikus ühelt poolt ja
XXXXX, isikukood XXXXX, edaspidi nimetatud “kasutaja”, teiselt poolt, sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas:
Lepingu dokumendid
Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist.
Lepingu objekt
Lepingu objektiks on Kasutajale omandiõiguse alusel kuuluv, XXXXX külas asuv XXXXX maaüksus (katastritunnus XXXXX), millele rajatakse tiik-ujumiskoht koos uisu- ja paadisõidurajaga ning kiige- ja lõkkeplats. Maaüksus ning rajatised jäävad kasutaja omandisse.
Tähtaeg
Kasutaja tagab maaüksuse ning sellele rajatavate rajatiste avaliku kasutuse ja töösoleku vähemalt XXXXX aasta lõpuni.
Käesolev leping on sõlmitud eesti keeles kahes eksemplaris, milles üks eksemplar jääb Vallale ja teine Kasutajale
Poolte andmed:
Vald: Kasutaja:
Emaili teel suhtluses vallasekretär vastas: Saadan Teile XXXXX ja XXXXX Vallavalitsuse vahel sõlmitud avaliku kasutuse lepingu teksti nii, nagu see sai XXXXX. aasta alguses alla kirjutatud. Leping on äärmiselt lühike ja lakooniline. Tehtud sai see PRIA nõudmisel, sest pidi olema lisatud dokumentidele, mille XXXXX esitas PRAI-le rahastuse saamiseks.
Edasi küsisin, et kas mul oleks võimalik näha ka selle lepingu lisasid, kus peaks olema objektile ligipääsu tagamise kirjeldus?
Vastus vallast: Lepingu ainsaks lisaks oli maaüksuse plaan, kus ligipääsu tagamise kirjeldust ei olnud.
Mina küsin: Kui vald on sellele objektile avalikuks kasutamiseks sõlminud lepingu ja ei ole lisanud juurdepääsu tagavaid dokumente, siis kas on teisi selliseid otsuseid ,..., lepinguid, mis tagavad juurdepääsu kõneall olevale objektile?
Valla vastus: Selliseid dokumente väljastatud ei ole. XXXXX kasutab oma kinnistule ligipääsemiseks ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuteed.
Asja edasi uurides leidsin viimase kinnistu omaniku PRIA toetuste nimekirjadest:
Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus (MAK meede 3.2) - XXXXX külale paadisilla ehitamine. XXXXX külale tiigi rajamine.
Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine (meede 3.1) – XXXXX külasse külalistemajarekonstrueeimine.
Valla ja küla arengukavades sellist arendust ei ole ette nähtud, detailplaneeringuid pole. Külavanemaga vesteldes selgus, et tulevas arengukavas on plaanis sarnane arendus ette võtta ja hoopis teises kohas arendada. On plaanis minna valda nende projektidega tutvuma. Mind, kui kinnistu omanikku, kes oleks nagu seotud viimase kinnistu arenguga (juurdepääsutee), ei ole teavitatud siiani mitte millestki. Meie kinnistu eespool olevale valla teele ilmus ka nimi. Vald põhjendas nime valikul teel oleva viimase talu nime panemist (suuliselt, helistasin, küsisin). Sellega kaasnes ka meie erateele nime panek valla poolt viimase talu järgi. Meid nagu ei oleks olemaski.
Servituudi seadmist me ei poolda, see kahjustab kinnistu väärtust ja kasu sellest peaksid saama kõik osapooled (me ise ei kasuta seda teed). Meil ei ole mitte midagi selle vastu, et viimase kinnistu omaniku pere saaks läbida meie kinnistut koju saamise eesmärgil, aga mitte äri või avaliku kasutusega objektile juurdepääsuks. Me ei ole ka sellise „Lõbustuspargi“ vastu, kui objektile ligipääs ei kulgeks meie akna eest. Õiglane äriinimene ja vald ei peaks arenema üle küla „Kalmistu“ vaid tagaks uue juurdepääsu, millega kõik rahul oleksid.
Kuidas me peaksime tegutsema, et kodurahu tagasi saada?
Kodurahu
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kodurahu
Esitatud küsimusest ilmneb mitu probleemset kohta, mistõttu ei ole võimalik sellele lühikest ja konkreetset vastust anda.
Esiteks eratee küsimus. Teeseaduse § 5² sätestab, et erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal, v.a. erandjuhud, mis on sätestatud teeseaduse § 33 lg-s 8. Siiski on kohalikul omavalitsusel teeseaduse § 4 lg 3 kohaselt võimalik sõlmida eratee omanikuga leping, mille alusel määratakse eratee avalikuks kasutamiseks. Sellise lepinguga sätestatakse eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad, kuid oluline on märkida, et sellise lepingu sõlmimine eeldab tee omaniku nõusolekut, aga samas ka avalikku huvi selle tee kasutamise suhtes. Põhimõtteliselt on kohalikul omavalitsusel õigus ka kinnisasi sundvõõrandada, kui see on vajalik avalikult kasutatava tee rajamiseks (sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p 7. Seega ilma kokkuleppe olemasoluta eratee kasutamine lubatud ei ole.
Siiski tuleb olulise seigana välja tuua asjaolu, et asjaõigusseaduse § 156 lg 1 alusel on omanikul, kelle kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Üldjuhul määratakse nimetatud juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu kokkuleppel, kuid kui pooled selles küsimuses kokkulepet ei saavuta, on kinnisasja omanikul õigus pöörduda juurdepääsu määramiseks kohtu poole. Seejuures tuleb kindlasti mainida seda, et seaduse kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. See tähendab, et juudepääsu määramisel tuleb tagada, et see ei oleks koormatava kinnisasja omaniku õiguseid liigselt piirav. Teisalt tuleb arvestada ka tavasid ja väljakujunenud kasutust.
Mis puutub tee nimetamisse, siis kohanimeseaduse § 4 lg 1 sätestab, et kohanimi peab olema muuhulgas määratud ka erateele. Vastavalt kohanimeseaduse § 5 lg-le 4 määrab eratee nime kohalik omavalitsus, kes teeb seda kas omal algatusel või füüsilise või juriidilise isiku kirjalikul taotlusel. Lisaks on täpsustatud, et eraomandis olevale nimeobjektile kohanime määramise kavatsusest peab kohanimemääraja asjaomast maaomanikku teavitama, küsides seejuures tema arvamust. Maaomanik peab kirjaliku arvamuse esitama teate saamisest 15 päeva jooksul ning arvamuse tähtajaks esitamata jätmisel loetakse maaomaniku nõusolek saaduks. Kui sellist teavitust ja arvamuse küsimist ei ole toimunud,, siis on tegemist seaduserikkumisega. Sel juhul on Teil õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist ja Teile vastuvõetava uue nime määramist.
Teiseks probleemiks on siin ilma detailplaneeringuta toimunud ehitus- ja arendustegevus avalikes huvides, aga ka naaberkinnisasja omaniku ärilistes huvides, mis on toonud kaasa koormuse olulise kasvu Teie kinnisasjale.
Ehitustegevus ranna ja kalda alal (sh. ka ujumiskoha rajamine) eeldab üldjuhul detailplaneeringu (DP) koostamist, aga tuleb ka kontrollida, kas see kohustus tuleneb selle valla üldplaneeringust. Juhul, kui DP koostamine on olnud seaduse või valla üldplaneeringu järgi kohustuslik ja seda koostatud ei ole, siis on tegemist seaduserikkumisega, mis tuleb kõrvaldada. Juhul, kui koostatakse detailplaneeringut, peab kohalik omavalitsus sellesse kaasama ka puudutatud isiku, kelleks planeerimisseaduse § 16 lg 4 kohaselt on 1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt; 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik; 3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutustingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu.
Teatud juhtudel on kohalikul omavalitsusel õigus lubada ehitamist ilma detailplaneeringut koostamata, kuid ka nendel juhtudel tuleb tagada ehitamise aluseks olevate projekteerimistingimuste eelnev avalikustamine, et kõigil huvitatud isikutel oleks võimalik nendega tutvuda ja oma huve kaitsta.
Ka sel juhul, kui ehitada võib ilma ehitusloata üksnes kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul, peab omavalitsus välja selgitama ehitamisega kaasnevad mõjud ja neid arvesse võtma nõusoleku andmisel ning seadma vajalikud lisatingimused.
Põhimõtteliselt on järgmised võimalused:
1. Nõuda rajatud ujumis- ja puhkekohale uue juurdepääsu rajamist teises asukohas, mis on Teile vähem koormavam, nende isikute kulul, kelle huvides see on tehtud. Teil on mõjuvad kaalutlused sellise nõude esitamiseks.
2. Kui reaalselt sellist teist asukohta pole võimalik leida või läheb selle rajamine ülemäära kulukaks, siis annab koormuse kasv Teie erateel aluse nõuda suuremat kasutustasu naabrilt, kes sellest kasu saab ja ka vallalt, kui see juurdepääs on avalikes huvides.
3. Võimalik on sõlmida selle eratee avaliku kasutamise leping vallaga, et kõik kulud jääks valla kanda.
4. Võimalik on nõuda, et vald ostaks Teie eratee koos selle alla kuuluva maaga ära.
5. Koormuse vähendamiseks on võimalik nõuda, et tee tehakse korda ja tolmuvabaks ning et piirata sellel teel ka liikumiskiirust. Aga võib-olla on mõistlik keelata autodega juurdesõit kaldale ja luua tasuline parkla selleks näiteks Teie endi poolt omale maale.
Esiteks eratee küsimus. Teeseaduse § 5² sätestab, et erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal, v.a. erandjuhud, mis on sätestatud teeseaduse § 33 lg-s 8. Siiski on kohalikul omavalitsusel teeseaduse § 4 lg 3 kohaselt võimalik sõlmida eratee omanikuga leping, mille alusel määratakse eratee avalikuks kasutamiseks. Sellise lepinguga sätestatakse eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad, kuid oluline on märkida, et sellise lepingu sõlmimine eeldab tee omaniku nõusolekut, aga samas ka avalikku huvi selle tee kasutamise suhtes. Põhimõtteliselt on kohalikul omavalitsusel õigus ka kinnisasi sundvõõrandada, kui see on vajalik avalikult kasutatava tee rajamiseks (sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p 7. Seega ilma kokkuleppe olemasoluta eratee kasutamine lubatud ei ole.
Siiski tuleb olulise seigana välja tuua asjaolu, et asjaõigusseaduse § 156 lg 1 alusel on omanikul, kelle kinnisasjale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Üldjuhul määratakse nimetatud juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu kokkuleppel, kuid kui pooled selles küsimuses kokkulepet ei saavuta, on kinnisasja omanikul õigus pöörduda juurdepääsu määramiseks kohtu poole. Seejuures tuleb kindlasti mainida seda, et seaduse kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. See tähendab, et juudepääsu määramisel tuleb tagada, et see ei oleks koormatava kinnisasja omaniku õiguseid liigselt piirav. Teisalt tuleb arvestada ka tavasid ja väljakujunenud kasutust.
Mis puutub tee nimetamisse, siis kohanimeseaduse § 4 lg 1 sätestab, et kohanimi peab olema muuhulgas määratud ka erateele. Vastavalt kohanimeseaduse § 5 lg-le 4 määrab eratee nime kohalik omavalitsus, kes teeb seda kas omal algatusel või füüsilise või juriidilise isiku kirjalikul taotlusel. Lisaks on täpsustatud, et eraomandis olevale nimeobjektile kohanime määramise kavatsusest peab kohanimemääraja asjaomast maaomanikku teavitama, küsides seejuures tema arvamust. Maaomanik peab kirjaliku arvamuse esitama teate saamisest 15 päeva jooksul ning arvamuse tähtajaks esitamata jätmisel loetakse maaomaniku nõusolek saaduks. Kui sellist teavitust ja arvamuse küsimist ei ole toimunud,, siis on tegemist seaduserikkumisega. Sel juhul on Teil õigus taotleda asja uuesti läbivaatamist ja Teile vastuvõetava uue nime määramist.
Teiseks probleemiks on siin ilma detailplaneeringuta toimunud ehitus- ja arendustegevus avalikes huvides, aga ka naaberkinnisasja omaniku ärilistes huvides, mis on toonud kaasa koormuse olulise kasvu Teie kinnisasjale.
Ehitustegevus ranna ja kalda alal (sh. ka ujumiskoha rajamine) eeldab üldjuhul detailplaneeringu (DP) koostamist, aga tuleb ka kontrollida, kas see kohustus tuleneb selle valla üldplaneeringust. Juhul, kui DP koostamine on olnud seaduse või valla üldplaneeringu järgi kohustuslik ja seda koostatud ei ole, siis on tegemist seaduserikkumisega, mis tuleb kõrvaldada. Juhul, kui koostatakse detailplaneeringut, peab kohalik omavalitsus sellesse kaasama ka puudutatud isiku, kelleks planeerimisseaduse § 16 lg 4 kohaselt on 1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt; 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik; 3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutustingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu.
Teatud juhtudel on kohalikul omavalitsusel õigus lubada ehitamist ilma detailplaneeringut koostamata, kuid ka nendel juhtudel tuleb tagada ehitamise aluseks olevate projekteerimistingimuste eelnev avalikustamine, et kõigil huvitatud isikutel oleks võimalik nendega tutvuda ja oma huve kaitsta.
Ka sel juhul, kui ehitada võib ilma ehitusloata üksnes kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul, peab omavalitsus välja selgitama ehitamisega kaasnevad mõjud ja neid arvesse võtma nõusoleku andmisel ning seadma vajalikud lisatingimused.
Põhimõtteliselt on järgmised võimalused:
1. Nõuda rajatud ujumis- ja puhkekohale uue juurdepääsu rajamist teises asukohas, mis on Teile vähem koormavam, nende isikute kulul, kelle huvides see on tehtud. Teil on mõjuvad kaalutlused sellise nõude esitamiseks.
2. Kui reaalselt sellist teist asukohta pole võimalik leida või läheb selle rajamine ülemäära kulukaks, siis annab koormuse kasv Teie erateel aluse nõuda suuremat kasutustasu naabrilt, kes sellest kasu saab ja ka vallalt, kui see juurdepääs on avalikes huvides.
3. Võimalik on sõlmida selle eratee avaliku kasutamise leping vallaga, et kõik kulud jääks valla kanda.
4. Võimalik on nõuda, et vald ostaks Teie eratee koos selle alla kuuluva maaga ära.
5. Koormuse vähendamiseks on võimalik nõuda, et tee tehakse korda ja tolmuvabaks ning et piirata sellel teel ka liikumiskiirust. Aga võib-olla on mõistlik keelata autodega juurdesõit kaldale ja luua tasuline parkla selleks näiteks Teie endi poolt omale maale.
Re: Kodurahu
Suured tänud seletuste ja võimaluste pakkumise eest. Nendest viiest pakutavast võimalusest võiks kodurahu tagada vast ainult esimene, sest ülejäänud võimalused ei taga mingilgi määral kodurahu, kui just neid võimalusi kasutada teise ja kolmanda poole „ahistamises“ ja sellest rahulduse saamises ja samas ise osaledes võibolla elu lõpuni naabri ja valla poolt „õiglases arengus“. Mida keegi kodurahuks peab?!
Neljas pakutud võimalu: nõuda, et vald ostaks Teie eratee koos selle alla kuuluva maaga ära.
Küsik siis sedasi, et kui läheb „särk“ (tee), et kas siis võib „püksid“(kogu kinnistu) kah kaasa pakkuda vallale? Me ei sooviks sel juhul enam sinna elama jääda, kui kinnistu lõhutakse.
Mis jääb sellest kinnistu väärtusest siis enam järele, kui kinnistu lõhki aetud ja kõigile tallatavaks tehtud! Meil ei ole midagi selle vastu, et viimase kinnistu omanik koju ja eluks vajalikke asju ajada saaks, aga mitte äri ja avalikke huve teeniks meid kaasates. Selle, avalike huvide, teenimise nime all tehakse igasuguseid asju. Hea värske näide: 01.07.2011 Äripäev avalikustas, kuidas Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse eestvedajate Rein ja Taavi Käski juhitav MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus vahendab ettevõtetele ja eraisikutele musta tööjõudu.
Viimase kinnistu omanik on kah 20XX.a. nüüd loonud MTÜ (seoses selle XXXXXXXX küla TERVISE-, SPORDI- JA VABAAJAKESKUS’ega) ja kasutab sarnast tööjõudu (sulased) „avalikes huvides“ loosungi all, et „kasvatan neist inimesed“.
Edasine areng.
Leppisime telefoni teel vallasekretäriga kokku, et tuleme kindlal päeval ja kellaajal valda selle projektiga tutvuma. Tutvumise päeval ei oodanud meid sinna keegi. Tutvustasin ennast, meie huve ja probleeme. Keegi meile ennast ei tutvustanud. Otsiti üks naisterahvas, kes võiks meid aidata. Hiljem (kodus) selgus, et see naisterahvas oli juhtiv maakorraldaja. Juhtivalt maakorraldajalt küsides, et kuidas on selle viimase kinnistu objektile juurdepääs tagatud? Sain vastuseks, EI TEA. Seda teadis küll, et see on eratee ja läheb elumaja aknast nii ligidalt. Vastusega mitte rahul olles küsisin siis, et kes teaks. Sain vastuseks taas, EI TEA. Olin täiesti lootusetus olukorras oma rumalusega. Siis tuli juhtiv maakorraldaja ettepanekuga välja, et teine maakorraldaja tuleb järgmine kuu puhkuselt tagasi ja tema teab.
Järgmisel päeval tegin teabenõude, et väljastataks selle tiigi ja puhkerajatiste rajamise vallavalitsuse korraldus: ehitusluba.
Korralduse sisu:
KORRALDUS
XXXXXXX
Ehitusloa väljastamine
Tiigi rajamiseks
XXXXXXXXX külas XXXXXX maaüksusel
Vastavalt ehitusseaduse § 23 lõikele 1 ja § 25 lõikele 1,
XXXXXXX Vallavalitsus annab korralduse:
1.Väljastada tähtajatu ehitusluba XXX Talu XXXXXile (esindaja XXXXX XXXXX) tiigi rajamiseks asukohaga XXXXX maakond, XXXXX vald, XXXXX küla, XXXXXi maaüksus, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX (väljavõte ehitisregistrist lisatud).
2.Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3.Käesoleva korralduse peale võib esitada XXXXX Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Vallavanem Vallasekretär
Järgmiseks avastasin, et http://www.ehr.ee registris on rajatis Tiik dokumendi liikide all ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitusluba ehitise püstitamiseks, aga ehitise üldandmetes on ehitise staatus Menetluses.
Uurisin ehitusseadust ja leidsin sellise paragrahvi:
§ 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused
(6) Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja,
omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri
koodide või isikukoodi puudumise korral sünniaegade ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist
teostava isiku kontaktandmete kohta.
(7) Ehitamise alustamise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja
kommunikatsiooniminister.
Kas võib järeldada, et ehitamise alustamise teatist ei ole esitatud?
Samas uurisin ka XXXXX valla ehitusmäärust ja seal ma sellist kohustust ei leidnud. Ainuke sarnane märge oli:
§ 21. Ehitusloa kehtivus
(3) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.
Kas valla ehitusmääruse alusel siis polegi vaja ehituse alustamise teatist esitada?
Saades teie vastuse foorumis, kirjutasin kohe valda emaili:
Tiik-ujumiskoht
Ehitustegevus ranna ja kalda alal (sh. ka ujumiskoha rajamine) eeldab üldjuhul detailplaneeringu (DP) koostamist. Kas see kohustus tuleneb ka XXXXXXX valla üldplaneeringust?
Ehitustegevus avalikes huvides.
Vastuseks sain:
Kuna maakorraldaja XXXX XXXXXXX on XX.06- XX.07.11 puhkusel, siis vastus viibib.
Infosekretär
Kuigi ma olen varem ise natuke uurinud valla üldplaneeringut ja leidnud sarnase punkti, mis võiks selle objektiga kattuda, aga ei ole kindel. Sellest siis küsimus. Kas selline ehitus võiks sellise punkti alla mahtuda? Valla üldplaneerigu väljavõte http://www.hot.ee/me999x/XXXXXXX_valla- ... javote.doc ja enda kaheldav tekst on punaseks tehtud ja alla joonitud.
Teabenõude esitamisest kulub 5 päeva ja kiiremaks info saamiseks helistasin nädala alguses kohe valda. Kõne sisu:
Mina: Jutuks tuleb selle XXXXXXXX küla XXXXX maaüksusel asuva tiigi ja puhkerajatise rajamisest. Kas on väljatatud ehitusluba või kirjalik nõusolek?
Vallasekretär: jah (suunas dokumendi rekvisiitide abil infoni valla kodulehel)
Mina: Paluksin seda vallavalitsuse korraldust ja vallavalitsuse istungi protokolli, kus otsustatakse ehitusloa väljastamine. XXXXXXXX küla mänguplats samal maaüksusel, et kas sellele on kah midagi väljastatud? See on see tervise-, spordi- ja vabaajakeskus (paadikuur, grillkoda, püstkoda, lasketiir, parkimisplats, kõnniteerada).
Vallasekretär: Minuarust on, ma otsin.
Mulle tundub, et selle mänguväljaku osas ei ole meilt veel midagi talle antud.
Mina: Kas selline asi peaks olema nagu detailplaneeringuga mitte lihtsalt projektiga ...
Vallasekretär: Detailplaneeringuga planeeritakse minu teada tervet nagu kinnistut, et tiik on antud juhul rajatis.
Mina: Aga nagu tervele kinnistule te olete andnud ju selle avaliku kasutuse... Ütlen ausalt, et ma olen ebakompetentne.
Vallasekretär: No mina ka natukene, et ma nagu ehitus küsimustega ei tegele. Asi on selles, et põhiliselt tegeleb sellega maakorraldaja, aga ta on puhkusel ja juhtiv maakorraldaja teda asendab nii palju kui ta siis oskab.
Mina: Kas juhtiv maakorraldaja ei peaks nagu kõigega kompetentne olema?
Vallasekretär: No ei ole, neil on omavahel töö ära jagatud. Tema tegeleb siis rohkem nii-öelda maakorraldusega.
Mina: Tegelikult võttes nagu avaliku kasutusega objekt, see peaks nagu üldsust haarama...
Vallasekretär: No ei ole. Avalik kasutus eeldab seda, et ta ei ole nii öelda noh ta ei eelda avalikkust selles mõttes, et nüüd kogu eesti rahvas nüüd sõidab vaid ikkagi noh avatud ... võimaldatud kõigile eksju et aga ... antud juhul kui seda kasutab ka lisaks kinnistu omanikule kelle kinnistut ta läbib veel kasvõi üks kaks inimest, et siis seda nimetatakse ka tegelikult juba avalik ehk piiranguteta.
Mina: Aga ma ei ütleks, et see oleks nagu üks kaks ...me elame nagu kiirtee ääres ööpäevaringselt. Hommiku me ei saa isegi mitte tööle, kuigi see on hooti ilusate ilmadega. Ma ei ütleks, et see on üks kaks inimest, see on nagu juba suurem liiklemine. Ma tulin teie valda elama selle põhimõttega, et ma tulin metsa, rahu ja vaikusesse elama ja nüüd lihtsalt üks inimene soovib selle kultuuri jälle me akna alla tuua.
Vallasekretär: Mhmh. No mida teine inimene oma kinnistul teeb, seda on nagu suhteliselt raske piirata, eeldusel, et see on kõik nagu korrektne, vormistatud ja seaduslik. Et mina ei oska...
Mina: Aga kuidas on seaduslik see juurdepääs momendil?
Vallasekretär: Ma tahtsin seda just järgmise lausena öelda, et ma ei oska kohe seda praegu öelda, mis juriidiline staatus või kuidas see tee on. Ma tõesti ...siis ma peaksin seda natuke uurima seda küsimust.
Jne. Vallasekretär ütles, et momendil ei ole midagi hapuks minemas ja kas me kannataksime nii kaua ära, kuni pädev maakorraldaja puhkuselt naaseb.
Kas asi ei ole meile juba täiega hapuks läinud? Millest peaks üldse alustama, et asjad paika ja korda saaksid?
Oleme pöördunud juba kaks korda kohaliku konstaabli poole, et öösiti toimuvad viimasel kinnistul noorte kogunemised, pidu ja lärm, joomine (meie tee ääres võib juba taarat koguma hakata). Viimasel korral teavitasin konstaablit kell 22.30 paiku, et viimasel kinnistul kogunetakse ja vastati, et on võimalik kuskil paari tunni pärast tulla tutvuma olukorraga. Peale seda helistasin valla väärteomenetlejale ja kutsusin asjaga tutvuma ja vastati, et ta saab ainult koos konstaabliga tulla. Kell 23.00 läbi helistasin 110sse ja teavitasin uuesti probleemist. Kuskil kell 01.30 paiku saabus konstaabel viimasele kinnistule ja veidi aja pärast lahkus sealt. Peale seda jätkus viimasel kinnistul tegevus edasi. Elukaaslane helistas konstaablile ja küsis, et mis meetmed kasutusele võetakse? Vastati, et kõik on korrektne ja normaalne.
Kas mul oleks võimalik teha pöördumine vallavalitsusele ja valla volikogule? Paluksin kooskõlastada, seoses viimase kinnistu omaniku ja meie kinnistut läbiva teega, kõik edaspidised toimingud,...otsused, korraldused, jne. koos meiega. Kuna oleme asjast huvitatud pool, tee läbib meie kinnistut.
Ei ole enam lihtsal jaksu valla kodulehel elada (infoga kursis olla) ja viimase kinnistu omanikus enesele ohtu taluda. Nagu „naabrivalve“, naaber valvab naabrit.
Millest peaks tegelikult alustama, et end kaitsta sellises olukorras valla ja viimase kinnistu omaniku tegevuse eest? Uurides ja end harides juriidiliselt saan päev päevalt targemaks, aga eesmärgini ei vii ja juristi palgata ei jõua. Suured tänud teile ja sellisele võimalusele, mida teie koduleht pakub.
Neljas pakutud võimalu: nõuda, et vald ostaks Teie eratee koos selle alla kuuluva maaga ära.
Küsik siis sedasi, et kui läheb „särk“ (tee), et kas siis võib „püksid“(kogu kinnistu) kah kaasa pakkuda vallale? Me ei sooviks sel juhul enam sinna elama jääda, kui kinnistu lõhutakse.
Mis jääb sellest kinnistu väärtusest siis enam järele, kui kinnistu lõhki aetud ja kõigile tallatavaks tehtud! Meil ei ole midagi selle vastu, et viimase kinnistu omanik koju ja eluks vajalikke asju ajada saaks, aga mitte äri ja avalikke huve teeniks meid kaasates. Selle, avalike huvide, teenimise nime all tehakse igasuguseid asju. Hea värske näide: 01.07.2011 Äripäev avalikustas, kuidas Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse eestvedajate Rein ja Taavi Käski juhitav MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus vahendab ettevõtetele ja eraisikutele musta tööjõudu.
Viimase kinnistu omanik on kah 20XX.a. nüüd loonud MTÜ (seoses selle XXXXXXXX küla TERVISE-, SPORDI- JA VABAAJAKESKUS’ega) ja kasutab sarnast tööjõudu (sulased) „avalikes huvides“ loosungi all, et „kasvatan neist inimesed“.
Edasine areng.
Leppisime telefoni teel vallasekretäriga kokku, et tuleme kindlal päeval ja kellaajal valda selle projektiga tutvuma. Tutvumise päeval ei oodanud meid sinna keegi. Tutvustasin ennast, meie huve ja probleeme. Keegi meile ennast ei tutvustanud. Otsiti üks naisterahvas, kes võiks meid aidata. Hiljem (kodus) selgus, et see naisterahvas oli juhtiv maakorraldaja. Juhtivalt maakorraldajalt küsides, et kuidas on selle viimase kinnistu objektile juurdepääs tagatud? Sain vastuseks, EI TEA. Seda teadis küll, et see on eratee ja läheb elumaja aknast nii ligidalt. Vastusega mitte rahul olles küsisin siis, et kes teaks. Sain vastuseks taas, EI TEA. Olin täiesti lootusetus olukorras oma rumalusega. Siis tuli juhtiv maakorraldaja ettepanekuga välja, et teine maakorraldaja tuleb järgmine kuu puhkuselt tagasi ja tema teab.
Järgmisel päeval tegin teabenõude, et väljastataks selle tiigi ja puhkerajatiste rajamise vallavalitsuse korraldus: ehitusluba.
Korralduse sisu:
KORRALDUS
XXXXXXX
Ehitusloa väljastamine
Tiigi rajamiseks
XXXXXXXXX külas XXXXXX maaüksusel
Vastavalt ehitusseaduse § 23 lõikele 1 ja § 25 lõikele 1,
XXXXXXX Vallavalitsus annab korralduse:
1.Väljastada tähtajatu ehitusluba XXX Talu XXXXXile (esindaja XXXXX XXXXX) tiigi rajamiseks asukohaga XXXXX maakond, XXXXX vald, XXXXX küla, XXXXXi maaüksus, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX (väljavõte ehitisregistrist lisatud).
2.Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3.Käesoleva korralduse peale võib esitada XXXXX Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Vallavanem Vallasekretär
Järgmiseks avastasin, et http://www.ehr.ee registris on rajatis Tiik dokumendi liikide all ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitusluba ehitise püstitamiseks, aga ehitise üldandmetes on ehitise staatus Menetluses.
Uurisin ehitusseadust ja leidsin sellise paragrahvi:
§ 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused
(6) Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja,
omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nimede, isiku- või äriregistri või muu registri
koodide või isikukoodi puudumise korral sünniaegade ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist
teostava isiku kontaktandmete kohta.
(7) Ehitamise alustamise teatise vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja
kommunikatsiooniminister.
Kas võib järeldada, et ehitamise alustamise teatist ei ole esitatud?
Samas uurisin ka XXXXX valla ehitusmäärust ja seal ma sellist kohustust ei leidnud. Ainuke sarnane märge oli:
§ 21. Ehitusloa kehtivus
(3) Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.
Kas valla ehitusmääruse alusel siis polegi vaja ehituse alustamise teatist esitada?
Saades teie vastuse foorumis, kirjutasin kohe valda emaili:
Tiik-ujumiskoht
Ehitustegevus ranna ja kalda alal (sh. ka ujumiskoha rajamine) eeldab üldjuhul detailplaneeringu (DP) koostamist. Kas see kohustus tuleneb ka XXXXXXX valla üldplaneeringust?
Ehitustegevus avalikes huvides.
Vastuseks sain:
Kuna maakorraldaja XXXX XXXXXXX on XX.06- XX.07.11 puhkusel, siis vastus viibib.
Infosekretär
Kuigi ma olen varem ise natuke uurinud valla üldplaneeringut ja leidnud sarnase punkti, mis võiks selle objektiga kattuda, aga ei ole kindel. Sellest siis küsimus. Kas selline ehitus võiks sellise punkti alla mahtuda? Valla üldplaneerigu väljavõte http://www.hot.ee/me999x/XXXXXXX_valla- ... javote.doc ja enda kaheldav tekst on punaseks tehtud ja alla joonitud.
Teabenõude esitamisest kulub 5 päeva ja kiiremaks info saamiseks helistasin nädala alguses kohe valda. Kõne sisu:
Mina: Jutuks tuleb selle XXXXXXXX küla XXXXX maaüksusel asuva tiigi ja puhkerajatise rajamisest. Kas on väljatatud ehitusluba või kirjalik nõusolek?
Vallasekretär: jah (suunas dokumendi rekvisiitide abil infoni valla kodulehel)
Mina: Paluksin seda vallavalitsuse korraldust ja vallavalitsuse istungi protokolli, kus otsustatakse ehitusloa väljastamine. XXXXXXXX küla mänguplats samal maaüksusel, et kas sellele on kah midagi väljastatud? See on see tervise-, spordi- ja vabaajakeskus (paadikuur, grillkoda, püstkoda, lasketiir, parkimisplats, kõnniteerada).
Vallasekretär: Minuarust on, ma otsin.
Mulle tundub, et selle mänguväljaku osas ei ole meilt veel midagi talle antud.
Mina: Kas selline asi peaks olema nagu detailplaneeringuga mitte lihtsalt projektiga ...
Vallasekretär: Detailplaneeringuga planeeritakse minu teada tervet nagu kinnistut, et tiik on antud juhul rajatis.
Mina: Aga nagu tervele kinnistule te olete andnud ju selle avaliku kasutuse... Ütlen ausalt, et ma olen ebakompetentne.
Vallasekretär: No mina ka natukene, et ma nagu ehitus küsimustega ei tegele. Asi on selles, et põhiliselt tegeleb sellega maakorraldaja, aga ta on puhkusel ja juhtiv maakorraldaja teda asendab nii palju kui ta siis oskab.
Mina: Kas juhtiv maakorraldaja ei peaks nagu kõigega kompetentne olema?
Vallasekretär: No ei ole, neil on omavahel töö ära jagatud. Tema tegeleb siis rohkem nii-öelda maakorraldusega.
Mina: Tegelikult võttes nagu avaliku kasutusega objekt, see peaks nagu üldsust haarama...
Vallasekretär: No ei ole. Avalik kasutus eeldab seda, et ta ei ole nii öelda noh ta ei eelda avalikkust selles mõttes, et nüüd kogu eesti rahvas nüüd sõidab vaid ikkagi noh avatud ... võimaldatud kõigile eksju et aga ... antud juhul kui seda kasutab ka lisaks kinnistu omanikule kelle kinnistut ta läbib veel kasvõi üks kaks inimest, et siis seda nimetatakse ka tegelikult juba avalik ehk piiranguteta.
Mina: Aga ma ei ütleks, et see oleks nagu üks kaks ...me elame nagu kiirtee ääres ööpäevaringselt. Hommiku me ei saa isegi mitte tööle, kuigi see on hooti ilusate ilmadega. Ma ei ütleks, et see on üks kaks inimest, see on nagu juba suurem liiklemine. Ma tulin teie valda elama selle põhimõttega, et ma tulin metsa, rahu ja vaikusesse elama ja nüüd lihtsalt üks inimene soovib selle kultuuri jälle me akna alla tuua.
Vallasekretär: Mhmh. No mida teine inimene oma kinnistul teeb, seda on nagu suhteliselt raske piirata, eeldusel, et see on kõik nagu korrektne, vormistatud ja seaduslik. Et mina ei oska...
Mina: Aga kuidas on seaduslik see juurdepääs momendil?
Vallasekretär: Ma tahtsin seda just järgmise lausena öelda, et ma ei oska kohe seda praegu öelda, mis juriidiline staatus või kuidas see tee on. Ma tõesti ...siis ma peaksin seda natuke uurima seda küsimust.
Jne. Vallasekretär ütles, et momendil ei ole midagi hapuks minemas ja kas me kannataksime nii kaua ära, kuni pädev maakorraldaja puhkuselt naaseb.
Kas asi ei ole meile juba täiega hapuks läinud? Millest peaks üldse alustama, et asjad paika ja korda saaksid?
Oleme pöördunud juba kaks korda kohaliku konstaabli poole, et öösiti toimuvad viimasel kinnistul noorte kogunemised, pidu ja lärm, joomine (meie tee ääres võib juba taarat koguma hakata). Viimasel korral teavitasin konstaablit kell 22.30 paiku, et viimasel kinnistul kogunetakse ja vastati, et on võimalik kuskil paari tunni pärast tulla tutvuma olukorraga. Peale seda helistasin valla väärteomenetlejale ja kutsusin asjaga tutvuma ja vastati, et ta saab ainult koos konstaabliga tulla. Kell 23.00 läbi helistasin 110sse ja teavitasin uuesti probleemist. Kuskil kell 01.30 paiku saabus konstaabel viimasele kinnistule ja veidi aja pärast lahkus sealt. Peale seda jätkus viimasel kinnistul tegevus edasi. Elukaaslane helistas konstaablile ja küsis, et mis meetmed kasutusele võetakse? Vastati, et kõik on korrektne ja normaalne.
Kas mul oleks võimalik teha pöördumine vallavalitsusele ja valla volikogule? Paluksin kooskõlastada, seoses viimase kinnistu omaniku ja meie kinnistut läbiva teega, kõik edaspidised toimingud,...otsused, korraldused, jne. koos meiega. Kuna oleme asjast huvitatud pool, tee läbib meie kinnistut.
Ei ole enam lihtsal jaksu valla kodulehel elada (infoga kursis olla) ja viimase kinnistu omanikus enesele ohtu taluda. Nagu „naabrivalve“, naaber valvab naabrit.
Millest peaks tegelikult alustama, et end kaitsta sellises olukorras valla ja viimase kinnistu omaniku tegevuse eest? Uurides ja end harides juriidiliselt saan päev päevalt targemaks, aga eesmärgini ei vii ja juristi palgata ei jõua. Suured tänud teile ja sellisele võimalusele, mida teie koduleht pakub.
Re: Kodurahu
Teil on vajalik kasutada oma seadustest tulenevaid õigusi.
1. Kui rikutakse avaliku korda naaberkinnisasjal, mis Teid häirib, siis avaliku korra kaitse ja süüdlaste suhtes meetmete rakendamine on politseiasutuste ülesanne. Kui korrakaitsjad ei jõua õigel ajal kohale, tuleb iga kord operatiivselt teha kirjalik avaldus koos asjaolude kirjeldusega, millest lähtudes on võimalik teha menetlustoiminguid süüdlaste tuvastamiseks ja vastutuselevõtmiseks. Selles osas tuleb olla järjekindel ja nõudlik.
2. Teil on võimalik oma erateel seada sellised liiklustingimused – piirkiirus jne, mis vähendaks oluliselt kahjulikke mõjusid.
3. Teil on õigus nõuda, et seoses koormuse olulise suurenemisega maksaks naaber juurdepääsu kasutamise eest suuremat tasu või rajaks uue juurdepääsu Teid vähem häirivasse asukohta.
4. Juhul, kui kohalik omavalitsus on andnud välja ehituslube seadusevastaselt või on toimunud ehitustegevuse ebaseaduslikult ilma kehtivate lubadeta, siis on Teil õigus nõuda sellise ehitustegevuse peatamist ja seadusega kooskõlla viimist, kui selline tegevus avaldab Teie kinnisasjale või elutingimustele kahjulikku mõju.
5. Juhul, kui kahjuliku mõju avaldumist ei ole õigust keelata, siis on õigus nõuda kahjulikest mõjudest tulenevate kahjude hüvitamist Asjaõigusseaduse § 143 alusel.
6. Kui miski ei aita ja Teile sobivat lahendust ei ole võimalik saavutada (sealhulgas ei ole Te huvitatud tekkinud olukorra kasutamisest enda huvides ettevõtluse alustamiseks), siis ilmselt ei jää muud üle, kui oma kinnisasi võõrandada.
Vastas Maido Pajo
1. Kui rikutakse avaliku korda naaberkinnisasjal, mis Teid häirib, siis avaliku korra kaitse ja süüdlaste suhtes meetmete rakendamine on politseiasutuste ülesanne. Kui korrakaitsjad ei jõua õigel ajal kohale, tuleb iga kord operatiivselt teha kirjalik avaldus koos asjaolude kirjeldusega, millest lähtudes on võimalik teha menetlustoiminguid süüdlaste tuvastamiseks ja vastutuselevõtmiseks. Selles osas tuleb olla järjekindel ja nõudlik.
2. Teil on võimalik oma erateel seada sellised liiklustingimused – piirkiirus jne, mis vähendaks oluliselt kahjulikke mõjusid.
3. Teil on õigus nõuda, et seoses koormuse olulise suurenemisega maksaks naaber juurdepääsu kasutamise eest suuremat tasu või rajaks uue juurdepääsu Teid vähem häirivasse asukohta.
4. Juhul, kui kohalik omavalitsus on andnud välja ehituslube seadusevastaselt või on toimunud ehitustegevuse ebaseaduslikult ilma kehtivate lubadeta, siis on Teil õigus nõuda sellise ehitustegevuse peatamist ja seadusega kooskõlla viimist, kui selline tegevus avaldab Teie kinnisasjale või elutingimustele kahjulikku mõju.
5. Juhul, kui kahjuliku mõju avaldumist ei ole õigust keelata, siis on õigus nõuda kahjulikest mõjudest tulenevate kahjude hüvitamist Asjaõigusseaduse § 143 alusel.
6. Kui miski ei aita ja Teile sobivat lahendust ei ole võimalik saavutada (sealhulgas ei ole Te huvitatud tekkinud olukorra kasutamisest enda huvides ettevõtluse alustamiseks), siis ilmselt ei jää muud üle, kui oma kinnisasi võõrandada.
Vastas Maido Pajo