Maamaja on kaasomandis vallasasjana,minul 30% elamust ja 1/4 laut-küünist mõtteline osa.Erastamata on siiani,kuna kaasomanik ei ole nõus vallavalitsuse poolt pakutud teenindusmaa piiridega.Asi on olnud kohtus kuni Riigikohtuni,kus jäeti jõusse vallavalitsuse ettepanek.Teema on päevakorral juba 15 aastat,kuid tulemust pole ikka näha.
Olen soovinud oma osa müüa kaasomanikule,kuid hinnas pole jõutud kokkuleppele,mis päädis eelkohtus.Soovin reaalset summat oma osast,mis on litsentseeritud hindaja arvamusaktis,kuid teine pool pakkus 3 korda väiksemat summat,millega ma loomulikult ei saanud nõustuda.
Kas mul oleks mingi võimalus siiski oma osa müüa arvestades objekti kinnisasjana antud olukorras.
Kas mingi seadus lubab kaasomanikul viivitada erastamisega põhjendamatult juba 15 aastat? Kahjustab see ju otseselt minu huve! Kas saab teda sundida erastama või luua hüpoteek, võin ka tema osa erastada.Erastamise korral on mul võimalus oma osa müüa teisele kui kaasomanik ei soovi(pole raha) minu osa osta.
vallasasi
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: vallasasi
Ehitist või selle osa võis vallasasjana käsutada ehk siis ka müüa kuni 2006. aasta 1. märtsini. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
Antud juhul tuleks pöördudda kohtusse hagiga kaasomandi lõpetamiseks ja maamaja jagamiseks reaalosadeks. Seejärel on võimalik lõpuni viia maa erastamine. Hagi koostamiseks tuleks aga pöörduda pädeva ja asjatundliku advokaadi poole. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Antud juhul tuleks pöördudda kohtusse hagiga kaasomandi lõpetamiseks ja maamaja jagamiseks reaalosadeks. Seejärel on võimalik lõpuni viia maa erastamine. Hagi koostamiseks tuleks aga pöörduda pädeva ja asjatundliku advokaadi poole. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.