Tere.
1998 a.toimunud erastamisega mõõdeti elamumaad välja ja koos sellega ka nende kruntide piiridesse jääv ühiskasutuseks mõeldud tee. Praeguseks on vald oma otsusega selle tee ära kaotanud aga minu ainus võimalus oma koju pääsemiseks käib üle naabrite kruntide. Kas on mingi võimalus tee taastamiseks ja mida pean tegema kui lähinaaber loob takistusi juurdepääsule. Enne probleeme tekitavat krundiomanikku on ka teisi krunte mida nimetadud isik peab läbima et omakorda oma elamu juurde pääseda. Valla sõnul võibki naaber minu tee kinni panna. Eelnevatel kruntidel olevad inimesed on juba pikaajalised elanikud külas nii nagu minagi ja varemalt pole kunagi mingeid taolisi probleeme esinenud. Naabriga on mitu korda sellel teemal juttu olnud aga siiani täiesti tulutult.
Valla poolne otsus ühiskasutuses olnud tee kaotmiseks lõi aluse selle probleemi tekkeks.
Ei pääse elamu juurde
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Ei pääse elamu juurde
Põhimõtteliselt tuleks juurdepääsu probleem kruntide omanike vahel üle naabermaaüksuste lahendada omavahelisel kokkuleppel.
Võimalik on leppida kokku näiteks teeservituudi seadmises. Vastav leping sõlmitakse notariaalselt ja servituut kantakse kinnistusraamatusse. Servituut tagab krundile juurdepääsu sõltumata omanike muutumisest.
Kui kokkulepet servituudi seadmiseks ei saavutata, saab juurdepääsu tingimuste ja tasu osas kokku leppida ka lihtkirjalikult Asjaõigusseaduse § 156 alusel.
Kui muid võimalusi pole, siis huvitatud isiku avalduse alusel määrab kohus juurdepääsu tingimused ja tasu suuruse AÕS § 156 alusel. Vastav avaldus vaadatakse läbi hagita menetluses ja suhteliselt kiiresti.
Riigikohtu praktika kohaselt peaks alalise elamise juurest avalikule teele olema tagatud ligipääs sõiduautoga. Samas tuleb arvesse võtta koormatava kinnisasja omaniku huve.
Kuna käesoleval juhul on tegemist kruntidevahelise teega, mida on ajalooliselt kasutatud selle piirkonna elanike poolt, siis põhimõtteliselt oleks omavalitsus pidanud selle tee jätma avalikku kasutusse, mitte aga mõõtma kruntide sisse. Probleemide tekkimisel ei peaks omavalitsus lahendamisest kõrvale hoiduma (sest on ise probleemi põhjustanud). Omavalitsusel on võimalik asuda läbirääkimistesse kruntide omanikega, et leppida kokku selle tee avaliku kasutamise korraldamiseks või teealuse maa valla omandisse üleandmises või ka siis äärmisel juhul kasutada sundvõõrandamist.
Seega seaduse tulenevad võimalused juurdepääsuprobleemi lahendamiseks on täiesti olemas nii naabrite kokkuleppel või kohtu kaudu või ka omavalitsuse kaudu.
Võimalik on leppida kokku näiteks teeservituudi seadmises. Vastav leping sõlmitakse notariaalselt ja servituut kantakse kinnistusraamatusse. Servituut tagab krundile juurdepääsu sõltumata omanike muutumisest.
Kui kokkulepet servituudi seadmiseks ei saavutata, saab juurdepääsu tingimuste ja tasu osas kokku leppida ka lihtkirjalikult Asjaõigusseaduse § 156 alusel.
Kui muid võimalusi pole, siis huvitatud isiku avalduse alusel määrab kohus juurdepääsu tingimused ja tasu suuruse AÕS § 156 alusel. Vastav avaldus vaadatakse läbi hagita menetluses ja suhteliselt kiiresti.
Riigikohtu praktika kohaselt peaks alalise elamise juurest avalikule teele olema tagatud ligipääs sõiduautoga. Samas tuleb arvesse võtta koormatava kinnisasja omaniku huve.
Kuna käesoleval juhul on tegemist kruntidevahelise teega, mida on ajalooliselt kasutatud selle piirkonna elanike poolt, siis põhimõtteliselt oleks omavalitsus pidanud selle tee jätma avalikku kasutusse, mitte aga mõõtma kruntide sisse. Probleemide tekkimisel ei peaks omavalitsus lahendamisest kõrvale hoiduma (sest on ise probleemi põhjustanud). Omavalitsusel on võimalik asuda läbirääkimistesse kruntide omanikega, et leppida kokku selle tee avaliku kasutamise korraldamiseks või teealuse maa valla omandisse üleandmises või ka siis äärmisel juhul kasutada sundvõõrandamist.
Seega seaduse tulenevad võimalused juurdepääsuprobleemi lahendamiseks on täiesti olemas nii naabrite kokkuleppel või kohtu kaudu või ka omavalitsuse kaudu.