Tere,
Millised on ostja õigused ning võimalused kohtus võita, kui omanik on enne ostu korteri ülevaatusel küsimustele valetanud?
Peale ostu on tekkinud järgnevad probleemid:
1) Küsimusele, kas köögis on võimalik ühendada õhupuhastaja, vastab omanik "jah". Köögimööbli ühendamisel selgus, et sellist võimalust tegelikult ei ole. Omanikuga kontakteerudes vastab omanik, et "ei ole kunagi sellist küsimust kuulnud ega sellele vastanud".
2) Majal vana katus ning ostueelsel ülevaatusel küsitud põhjalikult maja seisukorra kohta. Omanik väidatab, et korteris ei ole kunagi läbi sadanud ning küsimusele üldise katuse seisukorra kohta vastab omanik, et "ühistus ei ole kunagi jutuks olnud, et ühelgi korteril läbi sajaks". Esimese vihmaga uues korteris sajab korterisse sisse. Ühistul on olemas koosoleku protokoll, kus on kirjas "katus tuleb vahetada, sest korterites sajab sisse". Täpsustuseks: korter oli kaasomandis, kuid korteri tutvustamisel oli kohal vaid üks omanik. Mitmete vestluste käigus väidab omanik, et "ühistus ei ole kunagi olnud jutuks, et katus läbi sajab" ning antud koosoleku protokolli esitamisel viitab omanik oma abikaasale (kes tunnistab, et oli teadlik katuse probleemidest ja ühistu koosolekutest, kuid ei viibinud korteri ostueelsel ülevaatusel), kuid väidab, et ise ei osalenud kunagi koosolekutel ega teadnud probleemist.
Kas kaasomandis on jagatud vastutus ja omaniku kohustus on teada maja probleemidest ning kellele jääks antud olukorras õigus? Kas ostja peab vastutama, et küsimustele vastaksid mõlemad omanikud ning korraldama ülekuulamise? Meie seisukohast on otseselt küsimustele valetatud, kuna omanik vandus, et probleemi ei ole olnud, kui tegelikult ei olnud küsimustega üldsegi kursis.
Milliseid juriidilise samme peaks astuma, et varjatud puuduste punktis sätestatud õiguste eest seista?
Varjatud puudused
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Varjatud puudused
Võimaluste kohta kohtus võita on võimatu midagi ennustada ja seega, sellisele küsimusele ei ole võimalik vastata.
VõS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Seega, kui kirjas nimetatud puudused ilmnesid ja need ei olnud lepingus kajastatud, on alust väita, et üleantud asi ei vasta kvalteedilt lepingutingimustele. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et korter oli kaasomandis, ei oma antud juhul tähtsust. Esmalt tuleks püüda saavutada siiski kohtuväliselt kokkulepe puuduste kõrvaldamiseks või ostuhinna alandamiseks. Juhul, kui see ei õnnestu, tuleks tõepoolest pöörduda hagiga kohtusse.
VõS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Seega, kui kirjas nimetatud puudused ilmnesid ja need ei olnud lepingus kajastatud, on alust väita, et üleantud asi ei vasta kvalteedilt lepingutingimustele. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et korter oli kaasomandis, ei oma antud juhul tähtsust. Esmalt tuleks püüda saavutada siiski kohtuväliselt kokkulepe puuduste kõrvaldamiseks või ostuhinna alandamiseks. Juhul, kui see ei õnnestu, tuleks tõepoolest pöörduda hagiga kohtusse.