korterist väljatõstmine

Mul on korteriomand, kus elab minu puudega isa ja teda hooldav eakas ema (minu vanaema). Korteri kinkis mulle isa eelmisel aastal ja siis seadsime ühtlasi ka korteri kasutusõiguse isale ja vanaemale. Korteris elab siiski veel ka minu alkohoolikust onu juba umbes 15 aastat ja püüdlused teda sealt välja saada on ebaõnnestunud – ta ei ole ise soovinud lahkuda. Varasemalt oli ka korteriomanik mu isa, kellel pole õnnestunud oma venda välja saada.

Alkohoolikust onu on purjus peaga ebameeldivusi põhjustanud aastaid, ta räuskab, röögib, ähvardab ja lõhub asju. Aastaid tagasi on vanaema kutsunud ka politsei, kuid viimastel aastatel mitte. Naabreid ei pidavat see niipalju häirima, et nad ise politsei kutsuks. Viimasel ajal on aga olukord läinud väljakannatamatuks - onu joob väga suurtes kogustes, purjus peaga karjub, sõimab ja ähvardab minu isa ja vanaema, ei luba mu isal korteris ringi liikuda, on olnud ka füüsiliselt agressiivne vanaema suhtes. Tema käitumine on ettearvamatu ja ta on ohtlik nii minu isale kui ka vanaemale. Vanaema käis kohaliku politseikonstaabli juures ja kirjutas politseile avalduse toimunud intsidentide kohta. Ohtlikke olukordi on olnud viimasel ajal veelgi, kuid vanaemal pole õnnestunud politseid välja kutsuda (pole sel hetkel leidnud telefoni või pole julgenud). Jagasin vanaemale juhiseid kuidas siiski politseid välja kutsuda. Konstaabel soovitas minul kui korteriomanikul esitada kohtule avaldus onu korterist väljatõstmiseks.

Kas piisab hagita avaldusest kohtule? Kas seda saab kirjutada kohtus kohapeal?
Kui täpne peaks olema avalduse sisu – kas pean viitama konkreetsetele seaduselõikudele?
Kas piisab kui kirjutan ise oma sõnadega avalduse või peaksin kasutama juristi abi?
Kas sellist asja lahendatakse ka kiirmenetluse korras?

Olukord on kriitiline ja tahaksin selle kiirelt lahendatud saada.

Kardan seda, et pole piisavalt tõendeid korterist välja tõstmiseks (politsei väljakutseid ei ole). Kuigi inimlikust seisukohast lähtudes on ju olukord kriitiline - mu onu on ohtlik mu haigele isale ja eakale vanaemale. Neil ei ole kodus turvaline olla. Mõlemad kannatavad pideva stressi all ja seetõttu on kannatanud ka nende tervis.

Ette tänades

Teie onu poolt eluruumi kasutamist võib tõlgendada tähtajatu üürilepinguna ja sellisel juhul on üürilepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg kolm kuud. Avaldus üürilepingu ülesütlemiseks peab vastama võlaõigusseaduse § 325 lg 2 nõuetele. Vastasel juhul on üürilepingu ülesütlemine tühine. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.
Kui üürnik keeldub välja kolimast, siis on võimalus pöörduda hagiga kohtusse ja taotleda vara välja nõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hagi esitamine võib olla üsnagi kulukas, sest lisaks riigilõivule kaasnevad õigusabi kulud. Hagi rahuldamisel mõistetakse menetluskulud muidugi välja vastaspoolelt. Teil on võimalus taotleda riigilt õigusabi, kui Te ei ole oma vähese sissetuleku tõttu võimeline tasuma õigusabi eest. Otstarbekas on kohtusse pöördumisel pöörduda advokaadi või muu õigusteadmistega isiku poole, kes aitaks Teid kohtusse pöördumisel ning esindaks kohtus. Kõige kiiremini saaksite aga probleemi lahendatud, kui suudate veenda või sundida onu lahkuma korterist ja asuma elama teise eluruumi.
Tsiviilasjade menetlemine kohtus toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetele. Hagi sisule esitatavad nõuded on ära toodud TsMS §-s 363. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.
Hagi tuleb esitada trükikirjas A4 formaadis lehel. Soovitav on kohtusse hagi esitamisel pöörduda advokaadi või muu õigusteadmistega isiku poole, kes esindaks Teid kohtuvälises menetluses ja kohtus. Hagi rahuldamisel mõistetakse menetluskulud välja vastaspoolelt.



Vastas Vambola Olli.

Aitäh vastuse eest. Kuna 3 kuud on pikk aeg ja ohustatud on mu isa ja vanaema tervis, siis tundub et pole mõislik teha ainult üürilepingu ülesütlemise avaldust ja hagi esitamine tundub mõistlikum.
Tekkis küsimus, kas see, kui üürnik kujutab endast ohtu lähedaste elule ja tervisele (§ 276. Lg 3), ei ole piisav põhjus leping erakorraliseks ülesütlemiseks ilma ette teatamata? (VÕS § 313. Lg 3).
Kui hagi vastaspoolel pole ametlikku sissetulekut, siis kas on üldse võimalik menetluskulud temalt välja nõuda?

VÕS § 276 lg 3 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. See on üldine nõue ja ühiselu reegel. Kui Te olete ise tutvunud võlaõigusseaduse vastavate sätetega, siis VÕS § 313 lg 2 kohaselt on üürilepingu erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
Loomulikult võite Te üürilepingu ilma ette teatamata üles öelda, kui onu ei osale kulutuste kandmises ja teeb teiste eluruumi kasutavate isikute elu võimatuks. Teatage sellest onule kirjalikult ja nõudke kohest eluruumi vabastamist. Kui onu Teie nõudmist ei täida, siis esitage kohtusse hagi vara välja nõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.


Vastas Vambola Olli.