Tere!
Palun seletage mis on ühishüpoteek ja millised õigused on ühishüpoteegi puhul lisa tagatise andnud isikul?
Ühishüpoteek
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Ühishüpoteek
Asjaõigusseaduse § 359 määratleb ühishüpoteegi mõiste. Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad.
Ühishüpoteegiks nimetatakse sellist hüpoteeki, mis seatakse mitmele kinnisasjale korraga. Ühishüpoteek tagab kellegi isiku laenu selliselt, et laenu mitte tagastamisel võib laenuandja valida, millise kinnisasja täitemenetluse müüki ta soovib. Näiteks, kui ühishüpoteek on seatud nii korteriga kui maamajaga kinnisasjale, siis vajadusel võib hüpoteegipidaja valida kumma müüki ta soovib, või mõlema müüki.
Ühishüpoteek annab laenuandjale parema ja kindlama tagatise, sest erinevate kinnisasjade väärtused võivad ajas erineval moel muutuda.
Ühishüpoteek seatakse tavaliselt sellistel puhkudel, kui laenu võetakse mingi kinnisasja ostmiseks peaaegu selle ostuhinna ulatuses. Sellisel juhul soovivad laenuandjad täiendavat tagatist, mida nimetatakse ka lisatagatiseks. Ühishüpoteek seatakse nii ostetavale asjale, kui lisatagatiseks olevale asjale. Lisatagatise andnud isik tagab oma varaga täies ulatuses laenu, mille tagatiseks hüpoteek on seatud.
Ühishüpoteegiks nimetatakse sellist hüpoteeki, mis seatakse mitmele kinnisasjale korraga. Ühishüpoteek tagab kellegi isiku laenu selliselt, et laenu mitte tagastamisel võib laenuandja valida, millise kinnisasja täitemenetluse müüki ta soovib. Näiteks, kui ühishüpoteek on seatud nii korteriga kui maamajaga kinnisasjale, siis vajadusel võib hüpoteegipidaja valida kumma müüki ta soovib, või mõlema müüki.
Ühishüpoteek annab laenuandjale parema ja kindlama tagatise, sest erinevate kinnisasjade väärtused võivad ajas erineval moel muutuda.
Ühishüpoteek seatakse tavaliselt sellistel puhkudel, kui laenu võetakse mingi kinnisasja ostmiseks peaaegu selle ostuhinna ulatuses. Sellisel juhul soovivad laenuandjad täiendavat tagatist, mida nimetatakse ka lisatagatiseks. Ühishüpoteek seatakse nii ostetavale asjale, kui lisatagatiseks olevale asjale. Lisatagatise andnud isik tagab oma varaga täies ulatuses laenu, mille tagatiseks hüpoteek on seatud.