Tere!
Minule kuulub kinnistu külas, tiheasustusega piirkonnas. Minu krundi ja naaberkinnistu vahelisel ca 250m2 riigimaal, vahetult meie krundi piiril, asus kohaliku sovhoosi poolt 1986.a ehitatud 20m pikk, 6 boksiga puukuur mida kasutasid kõrvalasuvate ahiküttega korterite elanikud. Kuur oli selleks talveks niivõrd amortiseerunud, et pool sellest varises lume raskuse all meie aeda, purustades aiapostid ja võrgu umbes 15 meetri ulatuses. Teine pool jäi püsti kuid vajus vastu elektriposti ja ohustas sellega elektriliini ja meie kasvuhoonet. Ohu kõrvaldamiseks tellisime traktori ja lasime selle kuuriosa maha tõmmata, loomulikult maksime tõmbamise ise kinni. Vallavalitsusest uurides selgus, et puukuuridel ametlikult ühtegi omanikku ei ole ja maa selle all kuulub riigile. Ühtegi kasutuslepingut kellelgi ka ei ole. Küsimus on, kes peaks meile kinni maksma tehtud kulutused ja uue aia ehituse? Kas meil üldse on võimalik kelleltki nõuda hüvitist? Kuidas peaks toimuma selle osa ära koristamine, mis meie aias praegu on?
Lugupidamisega
Probleem puukuuriga.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Probleem puukuuriga
Omaniku õigused
Üldiselt on küsimuses toodud probleemid lahendatavad võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamise õigusvastane muuhulgas juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
Asjaõigusseaduse § 145 sätestab, et ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine. Samuti omanik, kelle kinnisasja eelnimetatud asjaolud ohustavad, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult või asja valdajalt ohu kõrvaldamist. Asjaõigusseaduse §-st 33 tulenevalt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asjaõigusseaduse alusel igal kinnisasja omanikul õigus kõigilt teistelt isikutelt oma õiguste rikkumisest hoidumist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjaõigusseaduse § 144 kohaselt on omanikul muuhulgas õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
Peremehetu ehitis
Ilma täpsemalt omandisuhteid selgitamata ei ole antud küsimuse puhul võimalik teha ammendavaid järeldusi. Võimalik, et tegu oli peremehetu ehitisega. Asjaõigusseaduse § 96 lg 1 p 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.
Põhimõtteliselt on kohalikul omavalitsusel peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus, mis tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seadusest ning on sätestatud täpsemalt Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määruses nr 211 “Peremehetu ehitise hõivamise korra kinnitamine.”
Käesoleval juhul on oluline kindlaks teha, kes on kõnealuse maa valitseja, kes selle maatüki ja sellelt lähtuva kahjuliku mõju eest võib vastutada, kui kuuril konkreetset valdajat või omanikku ei olnud.
Kui tegemist on maaga, mis ei ole veel kellegi omandisse antud ega ka riigi omandisse vormistatud, siis on jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. Sellise riigimaa ajutine valitseja on maa asukoha järgne maavanem. Muu hulgas on riigimaa ajutisel valitsejal õigus anda nõusolek sellel maal asuva ehitise lammutamiseks. Seega, kui soovite esitada kahju hüvitamise nõude, siis eelnevalt tuleb selgeks teha naabremaal asunud hoonete ja naabermaa enda õiguslik kuuluvus. Välistatud ei ole ka maavaldaja ning hoonete valdaja solidaarne vastutus tekitatud kahju eest.
Üldiselt on küsimuses toodud probleemid lahendatavad võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamise õigusvastane muuhulgas juhul, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
Asjaõigusseaduse § 145 sätestab, et ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnisasja kahjustamine. Samuti omanik, kelle kinnisasja eelnimetatud asjaolud ohustavad, võib nõuda kahjuliku toime eest vastutavalt isikult või asja valdajalt ohu kõrvaldamist. Asjaõigusseaduse §-st 33 tulenevalt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asjaõigusseaduse alusel igal kinnisasja omanikul õigus kõigilt teistelt isikutelt oma õiguste rikkumisest hoidumist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Asjaõigusseaduse § 144 kohaselt on omanikul muuhulgas õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
Peremehetu ehitis
Ilma täpsemalt omandisuhteid selgitamata ei ole antud küsimuse puhul võimalik teha ammendavaid järeldusi. Võimalik, et tegu oli peremehetu ehitisega. Asjaõigusseaduse § 96 lg 1 p 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega.
Põhimõtteliselt on kohalikul omavalitsusel peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus, mis tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seadusest ning on sätestatud täpsemalt Vabariigi Valitsuse 08.08.1996 määruses nr 211 “Peremehetu ehitise hõivamise korra kinnitamine.”
Käesoleval juhul on oluline kindlaks teha, kes on kõnealuse maa valitseja, kes selle maatüki ja sellelt lähtuva kahjuliku mõju eest võib vastutada, kui kuuril konkreetset valdajat või omanikku ei olnud.
Kui tegemist on maaga, mis ei ole veel kellegi omandisse antud ega ka riigi omandisse vormistatud, siis on jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. Sellise riigimaa ajutine valitseja on maa asukoha järgne maavanem. Muu hulgas on riigimaa ajutisel valitsejal õigus anda nõusolek sellel maal asuva ehitise lammutamiseks. Seega, kui soovite esitada kahju hüvitamise nõude, siis eelnevalt tuleb selgeks teha naabremaal asunud hoonete ja naabermaa enda õiguslik kuuluvus. Välistatud ei ole ka maavaldaja ning hoonete valdaja solidaarne vastutus tekitatud kahju eest.