Tere,
olen töövõimetus pensionär ja elan Tallinna sotsiaalmajas, kus oleme ühes toas neljakesi. Laupäeval tekkis konflikt ühe toakaaslasega, mis ei ole esimene kord, kus ta vaimselt terroriseerib kaaskodanikke. Meie konflikt algas sellega, et ta hakkas jälle sõnadega häirima rahulikku koosviibimist köögis, millele järgnes tema poolne füüsiline rünnak minu suhtes tekkidades mulle kerge vigastuse näo piirkonda ja, mis lõppes sellega, et kella 23 paiku õhtul pidime mõlemad kuni esmaspäevani lahkuma majast. Läksin otsejoones traumapunkti, kus lasin fikseerida vigastuse ja andsin omal soovil analüüsid, et hiljem tõestada, et olin kaine igas mõttes.
Esmaspäeval võeti meie poolsed seletused ja seejärel võeti vastu otsus sotsiaalmaja juhtkonna poolt, et lõpetada leping konflikti teise osapoolega ja mina võin edasi olla.
Kuna füüsiline rünnak oli teistkordne ja esimene kord andsin talle andeks nagu tehakse seda lasteaias, siis sellel korral tahan leppida temaga kokku moraalse ja füüsile kahju tekitamise eest, kahju hüvitamise mõistlikuse piires summas 200 eurot.
(visiiditasu traumapunkti oli 5 eurot... jne.)
Küsimusteks on: kas seda on võimalik kokkuleppe saavutamisel ja paberile kirja pannes ilma politseile teatamata?
Kas see kokkulepe paberil ja traumapunktist saadud paberid on piisavad, juhul kui pean pöörduma kohtusse?
Juhul, kui pean pöörduma kohtusse, siis kui palju on kulutused hagi sisse andmiseks?
Kas kohtus peab sellisel juhul olema ilmtingimata esindaja või võin oma õiguste eest seista iseseisvalt?
Ette tänades,
Kahjunõue.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kahjunõue.
Tere,
Küsija ei ole selgitanud, millisele küsimusele täpsemalt soovib vastust. Kui kahju hüvitamine on võimalik kannatanu ja kahju tekitaja kokkuleppel või, kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis vaidlused lahendab kohus vastavalt konkreetsetele asjaoludele.
Selgituseks (vt ka võlaõigusseadus, alates § 128, alates § 1043):
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Kahju tekitamine on õigusvastane näiteks siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
Kahju tekitamine ei ole õigusvastane näiteks, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.
Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
Isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Küsija ei ole selgitanud, millisele küsimusele täpsemalt soovib vastust. Kui kahju hüvitamine on võimalik kannatanu ja kahju tekitaja kokkuleppel või, kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis vaidlused lahendab kohus vastavalt konkreetsetele asjaoludele.
Selgituseks (vt ka võlaõigusseadus, alates § 128, alates § 1043):
Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Kahju tekitamine on õigusvastane näiteks siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
Kahju tekitamine ei ole õigusvastane näiteks, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.
Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
Isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo