Korteriomandist

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 1237
Liitunud: 01 Veebr 2011, 14:28

Korteriomandist

15 Veebr 2011, 19:46

Lp. JURIST AITAB

1977. aasta lõpus (seega üle 30-ne aasta tagasi) loodi üheksakümne korteriga elamuehituskooperatiiv, milline praeguseks toimib hooneühistuna.
Üldkoosolekutel on avaldatud arvamusi hooneühistu reorganiseerimiseks korteriühistuks, nagu seda võimaldab Korteriühistuseadus ja Eluruumide erastamise seadus (näit. § 218).
Kuna ühistu liikmete hulgas on valdavalt eakad inimesed ja reorganiseerimine nõuab rahalisi lisakulutusi (lõivud, teenused jne.), ning hoone välisseinte soojustamiseks, katuse ja veetrasside uuendamiseks on juba märkimisväärseid summasid kulutatud, siis igasugused lisanduda võivad täiendavad kulutused tekitavad vastakaid arvamusi. Küsitavusi tekitavad mõned juriidilised nüansid, sest seaduse mõte ja tekst ei ole tavainimesele piisavalt arusaadavad ning vajavad selgitust.
EES § 218 lg 1 sätestab.... õiguse erastada elamuühistule kuuluva elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa..... . Lg.3 lisab .....Korteriomandite seadmisel antakse maa korteriomanike kaasomandisse tasuta elamu aluse maa ulatuses. .... Ka lg 4 täiendab seda mõtet.

1. Kas teenindusmaa tuleb siis korteriomandi tekitamisel eraldi välja osta (kehtestatud korras, tähtajaks ja müügihinnaga)? Kas selline toiming on võimalus või kohustus?

Kõnesolev hoone on ehituslikult nn „Tartu maja“ tüüpi. Sellel 2/3-l korteritest on hoone välispiirdest eenduvad (ca 0,5 m ja põrandapinnaga ca. 3,5 ruutmeetrit ), väljast avatud kuid eluruumist suure ( ca 3 ruutmeetrit ) hõlmavad lodžad/rõdud.
Kuna mõningate teenuste eest tasumisel arvestatakse korteri põrandapinda (nt küte, või ost-müük), siis omab tähtsust kinnistusregistrisse kantava korteri reaalosa üldpinna suurus.
AÕS ja Korteriomandiseadus sätestavad küll omandi-kaasomandi-korteriomandi mõiste ja eseme reaalosa, tekkimise ja kinnistamise jne kuid üheselt ei ole mõistetav nn lodža staatus.
KOS § 2 sätestab korteriomandi eseme reaalosa, selle lg 1 vajab aga selgitust.

2. Kas nn lodža on korteriomandi eseme reaalossa kuuluv (eluruum=korter)?
(lg 1.....mitteeluruum/nende juurde kuuluv hooneosa, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada .....). Positiivsel juhul, millise koefitsendiga (nt 0,5 ?) või protsendiga (nt 100% ?) see sinna arvatakse.

Postitusi: 1237
Liitunud: 01 Veebr 2011, 14:28

Re: Korteriomandist

15 Veebr 2011, 20:06

Esitatud küsimusest võib järeldada, et tegemist on toimiva hooneühistuga. See tähendab, et erastamisprotsess on läbi viidud, vastavad erastamisega kaasnevad kulud tasutud, ning hoone ning selle juurde kuuluv maa on kantud kinnisturaamatusse. Kogu kinnistu (sh elamu) omanikuks on hooneühistu. Seega, kui soovitakse hooneühistust moodustada korteriühistut, ei ole korteriomandi moodustamiseks teenindusmaad vaja täiendavalt välja osta.

Hooneühistu on kohustatud koostama hoonejaotusplaani, milles märgitakse, milline olemasolev hooneosa on hooneühistu liikmele ainukasutamiseks kindlaksmääratud (eluruum/korter või mitteeluruum). Ülejäänud osa hoonest ja kinnistust, mis on vajalikud hoone püstitamiseks (seinad, katus), ohutuse tagamiseks või ühiseks kasutamiseks (trepikoda), on kõigi ühiskasutuses. Kinnisasja korteriomandiks jagamisel lähtutakse hoonejaotusplaanist ja võetakse arvesse hooneühistu liikme liikmemaksumäär. Seega oleneb asjaolu, kas lodza kuulub moodustatava korteriomandi reaalosa hulka või mitte, hoonejaotusplaanist.
Koefitsent, millele küsija viitab, tuleneb tõenäoliselt eluruumide erastamise korrast, mida antud juhul ei kohaldata.

Vasta