Tere
Minu mees võttis 2006. aasta juunis pangalaenu BIG BanK-ist. Laenusummaks oli 100 000 krooni, kuumakseks oli 2916,67 eeki. Intressimäär aasta kohta 25,01 protsenti, krediidi kulukuse määr 39,97 protsenti aasta kohta. Käendajateks olen mina ja mehe vend. Meil tekkisid juba üsna pea tagasimaksetega raskused. Esimese maksekokkuleppe sõlmisime 2007. aasta märtsis. Kuna siis juba suurem tagasimakse tekitas muid võlgu, suurendasime 2007. aasta juulis BIG-is oma krediiti 30 000 võrra, sellest sai 2 maksekokkulepe. Ja nii hakkas see lumepall veerema. Pärast 4 maksekokkulepet oli meie krediidisumma suurenenud tänu võlgnevustele 146 906,29 eekiks. Kuumaksuks sai 4405,96 eeki. Intressimäär aasta kohta 26,0575 protsenti, krediidi kulukuse määr 42,26 protsenti aasta kohta. Lihtinimene kahjuks ei tea oma õigusi ja pelgab suurettevõtteid ja tahes tahtmata kirjutab uutele kokkulepetele alla, kuigi loogiline on ju see , et BIG Banki poolt pakutud lahendusteks olid aina kasvavad kuumaksed ja krediidisummad. Õnneks tuli meie valda eelmine aasta septembris võlanõustaja.
Kurtsime talle oma muret ning ka tema imestas, et kui on sõlmitud juba 4 maksekokkulepet, siis järelikult ei ole inimene võimeline selliseid summasid maksma. Ta aitas meil kirjutada BIG Banki juhatusse. Saime sealt üsna pea vastuse, et kui me maksame 6 kuud korralikult 2600 eeki kuus, siis nad vähendavad meie intressimäära aasta kohta 13 protsendi peale. Maksime kenasti see 6 kuud ära ja siis sõlmiti meiega 5 maksekokkulepe. Kahjuks me siis enam võlanõustajaga kontaktis ei olnud, muidu oleks lasknud üle vaadata, kas kõik on ikka õige. 5 maksekokkuleppe krediidisummaks sai 9128,33 eurot, kuumaksuks 176,53 eurot, intressimäär aasta kohta 13,0935 protsenti ja krediidi kulukuse määr 22,39 protsenti. Aga oh imet, lepingu pikkuseks uuesti 10 aastat. Viimase makse päev on 15.02.2021. Me ei saanud aru, kuhu on kadunud see 5 aastat, mis me seda pangalaenu maksnud oleme. Küsisin seda laenuhaldurilt. Tema vastuseks oli see , et kuna me olime võlgu, siis läksid see 5 aastaga tagasi makstud laenupõhiosa maksed võlgade katteks. Mis sai sellest rahast, mida me maksime 5 aastat intressideks? Leppisime siis alguses sellega, kuigi asi ei tundunud õige. Maksime kenasti kuni selle kuuni oma laenu tagasi. Aga kuna mu mees on juba augustist haiguslehel ja haigusraha saab max. 160 eurot kuus, siis tekkis meil see kuu makseraskus. Leidsin netist kohaliku võlanõustaja ja ta aitas meil arusaamisele jõuda, et maksaksime ära selle kuu laenupõhiosa, seda me ka tegime. Ka tema ütles, et see BIG-i asi ei ole õige ja soovitas oma murega Teie poole pöörduda.
Kas on õige nii suurt intressi nõuda ? Kuidas saaksime ennast kaista ? Ja kas peaksime selle asjaga kohtusse minema ?
Ette tänades
Pangalaen
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Pangalaen
Kahjuks tuleb nentida, et võtsite laenu laenajale kõige ebesobivamast pangast. BIG-i laenuraha on kallis, st reeglina on intress kõrge. Laenulepingu sõlmimisel ei ole VÕS vastavates sätetes ette nähtud laenuintressi maksimaalmäära. See on laenuandja ja laenaja kokkuleppe küsimus. Sama seisukohta on väljendanud Riigikohus oma lahendites. BIG panga tavaline praktika on, et iga uue kokkuleppega suurendatakse põhivõlga.
Teil tuleks kaaluda võimalust pöörduda ise kohtusse võlgade ümberkujundamise avaldusega. Võlgade ümberkujundamise menetluse kohta saate täpsemalt lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/kusimused-vas ... igusseadus.
Võlgnik esitab avalduse võlgade ümberkujundamiseks enda elukoha või ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Otstarbekas oleks enne avalduse esitamist taotleda riigi õigusabi. Selle kohta saate täpsemalt lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/kusimused-vas ... -oigusabi/. Vastavad blanketid on kohtutes olemas või leiate need siit: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kas ... bi-vormid/. Edasine menetlus ja sisulise avalduse esitamine kohtusse toimub vastavalt Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusele. Juhul, kui võlgnik otsustab siiski iseseisvalt koostada võlgade ümberkujundamise avalduse, siis peab avaldus sisaldama järgmisi andmeid:
1) võlgniku selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta;
2) kas ja mida on võlgnik teinud makseraskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks;
3) võlgade ümberkujundamise abinõud, mille rakendamist võlgnik taotleb;
4) võlgniku põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema maksejõuetust vältida;
5) võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada;
6) võlgniku seisukoht nõustaja määramise vajalikkuse suhtes;
7) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
Eraldi tuleks rõhutada, et võlgnik peaks siiski taotlema kohtult nõustaja määramist.
Vastas Kaja Kiilo
Teil tuleks kaaluda võimalust pöörduda ise kohtusse võlgade ümberkujundamise avaldusega. Võlgade ümberkujundamise menetluse kohta saate täpsemalt lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/kusimused-vas ... igusseadus.
Võlgnik esitab avalduse võlgade ümberkujundamiseks enda elukoha või ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Otstarbekas oleks enne avalduse esitamist taotleda riigi õigusabi. Selle kohta saate täpsemalt lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/kusimused-vas ... -oigusabi/. Vastavad blanketid on kohtutes olemas või leiate need siit: http://www.juristaitab.ee/vormid-ja-kas ... bi-vormid/. Edasine menetlus ja sisulise avalduse esitamine kohtusse toimub vastavalt Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusele. Juhul, kui võlgnik otsustab siiski iseseisvalt koostada võlgade ümberkujundamise avalduse, siis peab avaldus sisaldama järgmisi andmeid:
1) võlgniku selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta;
2) kas ja mida on võlgnik teinud makseraskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks;
3) võlgade ümberkujundamise abinõud, mille rakendamist võlgnik taotleb;
4) võlgniku põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema maksejõuetust vältida;
5) võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada;
6) võlgniku seisukoht nõustaja määramise vajalikkuse suhtes;
7) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
Eraldi tuleks rõhutada, et võlgnik peaks siiski taotlema kohtult nõustaja määramist.
Vastas Kaja Kiilo