Tere,
Oleksin tänulik kui annate nõu alljärgneva olukorra lahendamisel:
Meie firmale on üks teine firma võlgu. Võlg koosneb tasumata arvetest( 10658+ viivised ), mida nad ka aksepteerivad. Juhatuse liikmetega on sõlmitud isikliku käenduse lepingud. Kuna nad ei ole täitnud oma lubadusi võlg likvideerida, siis andsime osa nõudest(6391 euri) maksekäsu kiirmenetluse korras kohtusse. Mõlemad käendajad vastasid, et ei tunnista nõuet ja asi läheb üle tavamenetlusse.
Võlginikust firmal on nimi vahetatud ja juhatuse liikmeks tankist pandud.
Täna aga ilmus üks käendajatest välja ja ilmutas soovi kohtuväliselt kokkuleppida maksegraafik 2 aasta peale ja nõustus tasuma poole võlast, mille me ka põhimõtteliselt aksepteerisime.
Tekkinud on järgnevad küsimused:
1.Kas me võime tavamenetlusele üleminnes oma nõuet suurendada? Maksekäsu kiirmenetluse korras hagesime osasid arveid põhjusel, et limiit ei võimaldanud kogu võlga hageda. Esimese makseettepaneku vastuvõtmisel oleksime esitanud teise uute arvete ja viivistega.
2.Kas tavamenetluses on vaja üldse juriidilisest isikust võlglast hageda, nagunii seal mingit raha ja vara ei ole?
3.Kui sõlmime ühe käendajaga leppe, siis tähendab see seda et loobume oma hagist tema vastu, millest tuleb ka kohut teavitada. Kas peame kohtule ka põhjendama oma ostust ja teavitama sõlmitud kokkuleppest?
4.Kui kokkuleppe sõlminud võlgnik ei täida maksegraafikut, kas temalt on veel võimalik kohtu kaudu võlga hakata sissenõudma ja mida tuleb selleks teha?
5.Kas me võime hageda kogu võlga kohtu kaudu teiselt võlglaselt vastavalt käenduslepingus märgitud solidaarsele vastutusele ?
Meie eesmärk on ju kogu võlg võimalikult kiiresti kättesaada, kes maksab ei oma tähtsust!
Päring
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Päring
1. Tavamenetlusele üle minnes olekski otstarbekas nõuda kogu summa välja mõistmist. Ilmselt tuleb aga haginõude suurendamisel tasuda täiendavalt riigilõiv.
2. Kelle vastu Te hagi esitate on Teie valik. Täiesti mõistetav, et kui on võimalik esitada hagi selliste kostjate vastu, kes ei ole varatud, siis tuleb seda teha just nende vastu. Käendaja vastutab täies ulatuses kõigi käendatava võlgade eest.
3. Kui Te loobute nõudest ühe käendaja vastu, siis tuleb silmas pidada, et sama kostja vastu samadel alustel Te uuesti hagi esitada ei saa. Kohtule esitatavas menetluse lõpetamise avalduses tuleb põhjendada, millest tulenevalt loobutakse hagist. Sõlmitud kokkuleppe võib paluda kohtul kompromissina kinnitada ning sellisel juhul on see hilisemalt sundkorras täidetav.
4. Menetluse käendaja vastu võib paluda lõpetada, et on saavutatud kompromiss ning sellisel juhul, kui kohus selle kinnitab on see sundkorras täidetav.
5. Käendajalt, kes vastutab solidaarselt teise käendajaga, saab nõuda kogu võlgnevuse välja mõistmist. Kui üks käendajatest tasub kogu võla, siis tekib tal nõudeõigus teise käendaja vastu.
Vastas Kaja Kiilo
2. Kelle vastu Te hagi esitate on Teie valik. Täiesti mõistetav, et kui on võimalik esitada hagi selliste kostjate vastu, kes ei ole varatud, siis tuleb seda teha just nende vastu. Käendaja vastutab täies ulatuses kõigi käendatava võlgade eest.
3. Kui Te loobute nõudest ühe käendaja vastu, siis tuleb silmas pidada, et sama kostja vastu samadel alustel Te uuesti hagi esitada ei saa. Kohtule esitatavas menetluse lõpetamise avalduses tuleb põhjendada, millest tulenevalt loobutakse hagist. Sõlmitud kokkuleppe võib paluda kohtul kompromissina kinnitada ning sellisel juhul on see hilisemalt sundkorras täidetav.
4. Menetluse käendaja vastu võib paluda lõpetada, et on saavutatud kompromiss ning sellisel juhul, kui kohus selle kinnitab on see sundkorras täidetav.
5. Käendajalt, kes vastutab solidaarselt teise käendajaga, saab nõuda kogu võlgnevuse välja mõistmist. Kui üks käendajatest tasub kogu võla, siis tekib tal nõudeõigus teise käendaja vastu.
Vastas Kaja Kiilo