Tere,
mul on omanikuna kehtiv põllumaa kasutusleping seda kasutava ühistuga, pärisin selle oma emalt. Leping on väga üldsõnaline ja minule on jäetud vaid kohustused. Tahaksin ühistuga sõlmida korrektse maakasutuslepingu. Mida see peab seaduse järgi sisaldama? Kas kuskilt on võimalik saada mõnda tüüpvormi?
Eraldi soovin teada - kelle kohustusena sätestatakse sellises lepingus maamaksu tasumine? Kas selle hüvitamist saab nõuda maakasutajalt? Teiseks - kui maakasutaja on taotlenud ja saanud mitmesuguseid põllumajandustoetusi, kas ka maaomanikul on õigus neist mingil määral osa saada?
maaomaniku leping kasutajast ühistuga
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Maaomaniku leping kasutajast ühistuga
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
Kinnisasja (maatüki) rendileandja ja rentnik peavad kinnisasja üleandmisel pärast rendilepingu sõlmimist või lõppemist koostama ühiselt kinnisasja kirjelduse, kus on kirjeldatud kinnisasja osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Kirjelduses peab olema märgitud kirjelduse koostamise aeg ning kirjeldus peab olema mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud. Põllumajandusliku rendilepingu muutmist ei või nõuda enne kahe aasta möödumist rendilepingu sõlmimisest või selle viimasest muutmisest. See piirang ei kehti, kui pooltevahelised suhted muutuvad oluliselt ja kestvalt vääramatu jõu tõttu. Kui vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu puhul ei teata kumbki lepingupool vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, eeldatakse, et leping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks. Sellest rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu võivad lepingupooled üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril.
Põllumajandusliku otstarbega maa omanikuna võite koostada uue rendilepingu ja saata selle rentnikule. Lepingute näidiseid on võimalik leida interneti vahendusel. Tavaliselt on need saadaval tasu eest. Rendilepingus tuleb kindlasti kokku leppida kõikides nendes küsimustes, millised Te olete tõstatanud. Rendilepingu muutmisel või lõpetamisel tuleb silmas pidada, mis tingimustel see on võimalik lähtudes olemasolevast lepingust. Tavapäraselt tasub maamaksu rentnik, kes kasutab lepingu alusel maad. Põllumajandustoetustest osasaamine tuleb samuti kokku leppida lepingu sõlmimisel. Uue lepingu sõlmimisel on ilmselt siiski otstarbekas pöörduda abi saamiseks juristi poole, et oleks tagatud seadusliku ja Teile soodsa lepingu sõlmimine. Esitatud küsimusest võib järeldada, et praegu see nii ei ole.
Vastas Kaja Kiilo
Kinnisasja (maatüki) rendileandja ja rentnik peavad kinnisasja üleandmisel pärast rendilepingu sõlmimist või lõppemist koostama ühiselt kinnisasja kirjelduse, kus on kirjeldatud kinnisasja osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Kirjelduses peab olema märgitud kirjelduse koostamise aeg ning kirjeldus peab olema mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud. Põllumajandusliku rendilepingu muutmist ei või nõuda enne kahe aasta möödumist rendilepingu sõlmimisest või selle viimasest muutmisest. See piirang ei kehti, kui pooltevahelised suhted muutuvad oluliselt ja kestvalt vääramatu jõu tõttu. Kui vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu puhul ei teata kumbki lepingupool vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppemist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, eeldatakse, et leping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks. Sellest rentniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Tähtajatu põllumajandusliku rendilepingu võivad lepingupooled üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta. Lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril.
Põllumajandusliku otstarbega maa omanikuna võite koostada uue rendilepingu ja saata selle rentnikule. Lepingute näidiseid on võimalik leida interneti vahendusel. Tavaliselt on need saadaval tasu eest. Rendilepingus tuleb kindlasti kokku leppida kõikides nendes küsimustes, millised Te olete tõstatanud. Rendilepingu muutmisel või lõpetamisel tuleb silmas pidada, mis tingimustel see on võimalik lähtudes olemasolevast lepingust. Tavapäraselt tasub maamaksu rentnik, kes kasutab lepingu alusel maad. Põllumajandustoetustest osasaamine tuleb samuti kokku leppida lepingu sõlmimisel. Uue lepingu sõlmimisel on ilmselt siiski otstarbekas pöörduda abi saamiseks juristi poole, et oleks tagatud seadusliku ja Teile soodsa lepingu sõlmimine. Esitatud küsimusest võib järeldada, et praegu see nii ei ole.
Vastas Kaja Kiilo