Teenuse kasutamise leping
Postitatud: 07 Aug 2022, 10:46
Tere,
Elame Sootalu teel ja siin on ettevõte Sootalu Vesi OÜ, kellega on kõikidel kinnistutel lepingud, veekasutamise osas. Krunti ostes mainiti notari juures, et kinnisturaamatu ...jakku on kantud, et siin on veeservituut ja teeservituut, mis on mõlemad kinnistute kasuks, kõik, rohkem selgitusi ei jagatud ja rohkem sellekohast infot sel hetkel kuskilt kätte ei saanud. Tegelikult on mõlemal juhul tegu reaalservituutidega ja nendes on klauslid, et igakordne kinnistu omanik on kohustatud teed hooldama ja samuti veetrassi. Mõlemad kuuluvad siis eraisikule, kes on ettevõtte asutaja ja endine omanik, hetke omanik / esindaja on asutaja poeg.
Uurisin reaalservituuti kinnisturaamatust ning selgus, et see on seatud notaris aastal 2003 ( võin ka hetkel eksida kuna dokumenti pole käepärast ), reaalservituut on seatud kolme isiku vahel, tee/vee omaniku ning kahe kinnistu ostu soovijate vahel ( sel hetkel need kaks isikut ei olnud kinnistute omanikud kinnisturaamatu järgi vaid neil oli sõlmitud järelmaksu leping kinnistuid müüva isikuga ). Kas on alust arvata, et selline reaalservituut on seatud sundseisus, kus kinnistuomanikud olid rahalises sõltuvuses servituudi seadjaga ning olid sunnitud nõustuma tingimustega ? Hetke seis on see, et paljud kinnistuomanikud ei olnud üldse teadlikud, et nende kohustus on hooldada veetrassi ja teed. Mõistlikum oleks siin nii kui teeomanik küsiks amortisatsioonitasu ja ettevõte hooldaks ise trassi kuna ettevõtte teenus on tasuline ja ei ole kõige odavam m3 vee kohta.
Küsimus siis, kas selliselt seatud reaalservituut annab alust sellele, et antud servituut on seatud nn sundseisus ?
Elame Sootalu teel ja siin on ettevõte Sootalu Vesi OÜ, kellega on kõikidel kinnistutel lepingud, veekasutamise osas. Krunti ostes mainiti notari juures, et kinnisturaamatu ...jakku on kantud, et siin on veeservituut ja teeservituut, mis on mõlemad kinnistute kasuks, kõik, rohkem selgitusi ei jagatud ja rohkem sellekohast infot sel hetkel kuskilt kätte ei saanud. Tegelikult on mõlemal juhul tegu reaalservituutidega ja nendes on klauslid, et igakordne kinnistu omanik on kohustatud teed hooldama ja samuti veetrassi. Mõlemad kuuluvad siis eraisikule, kes on ettevõtte asutaja ja endine omanik, hetke omanik / esindaja on asutaja poeg.
Uurisin reaalservituuti kinnisturaamatust ning selgus, et see on seatud notaris aastal 2003 ( võin ka hetkel eksida kuna dokumenti pole käepärast ), reaalservituut on seatud kolme isiku vahel, tee/vee omaniku ning kahe kinnistu ostu soovijate vahel ( sel hetkel need kaks isikut ei olnud kinnistute omanikud kinnisturaamatu järgi vaid neil oli sõlmitud järelmaksu leping kinnistuid müüva isikuga ). Kas on alust arvata, et selline reaalservituut on seatud sundseisus, kus kinnistuomanikud olid rahalises sõltuvuses servituudi seadjaga ning olid sunnitud nõustuma tingimustega ? Hetke seis on see, et paljud kinnistuomanikud ei olnud üldse teadlikud, et nende kohustus on hooldada veetrassi ja teed. Mõistlikum oleks siin nii kui teeomanik küsiks amortisatsioonitasu ja ettevõte hooldaks ise trassi kuna ettevõtte teenus on tasuline ja ei ole kõige odavam m3 vee kohta.
Küsimus siis, kas selliselt seatud reaalservituut annab alust sellele, et antud servituut on seatud nn sundseisus ?