Teenuse kasutamise leping

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Teenuse kasutamise leping

07 Aug 2022, 10:46

Tere,

Elame Sootalu teel ja siin on ettevõte Sootalu Vesi OÜ, kellega on kõikidel kinnistutel lepingud, veekasutamise osas. Krunti ostes mainiti notari juures, et kinnisturaamatu ...jakku on kantud, et siin on veeservituut ja teeservituut, mis on mõlemad kinnistute kasuks, kõik, rohkem selgitusi ei jagatud ja rohkem sellekohast infot sel hetkel kuskilt kätte ei saanud. Tegelikult on mõlemal juhul tegu reaalservituutidega ja nendes on klauslid, et igakordne kinnistu omanik on kohustatud teed hooldama ja samuti veetrassi. Mõlemad kuuluvad siis eraisikule, kes on ettevõtte asutaja ja endine omanik, hetke omanik / esindaja on asutaja poeg.
Uurisin reaalservituuti kinnisturaamatust ning selgus, et see on seatud notaris aastal 2003 ( võin ka hetkel eksida kuna dokumenti pole käepärast ), reaalservituut on seatud kolme isiku vahel, tee/vee omaniku ning kahe kinnistu ostu soovijate vahel ( sel hetkel need kaks isikut ei olnud kinnistute omanikud kinnisturaamatu järgi vaid neil oli sõlmitud järelmaksu leping kinnistuid müüva isikuga ). Kas on alust arvata, et selline reaalservituut on seatud sundseisus, kus kinnistuomanikud olid rahalises sõltuvuses servituudi seadjaga ning olid sunnitud nõustuma tingimustega ? Hetke seis on see, et paljud kinnistuomanikud ei olnud üldse teadlikud, et nende kohustus on hooldada veetrassi ja teed. Mõistlikum oleks siin nii kui teeomanik küsiks amortisatsioonitasu ja ettevõte hooldaks ise trassi kuna ettevõtte teenus on tasuline ja ei ole kõige odavam m3 vee kohta.
Küsimus siis, kas selliselt seatud reaalservituut annab alust sellele, et antud servituut on seatud nn sundseisus ?

Re: Teenuse kasutamise leping

08 Aug 2022, 20:54

Tere

TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (edaspidi ka sundolukord), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui esineb viimati nimetatu (tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas), siis eeldatakse TsÜS § 86 lg 3 järgi, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
Seega tuleb tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. Tõendamiskohustus lasub üldjuhul TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tehingu tühisusele tugineb. Soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu.
Kirjeldatud kohustused võivad viidata olukorrale, kus vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sellele kõiki asjaolusid arvestava hinnangu andmiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele registreerudes veebilehel https://hugo.legal/broneeri
Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta