Käendusleping

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Käendusleping

22 Aug 2011, 21:57

Tere

Lugu on selline, üks mu lähedastest käendas töökaaslase tarbijakrediidi lepingut.
Mingil hetkel tuli kiri, et laenuvõtja ei old oma makseid tasunud. Inimene rääkis laenuvõtjaga, kes palus mitte muretseda ja lubas summa ära maksta. Seejärel oli natuke aega vaikus ja siis kordus sama. Jällegi järgnes vaikus ja inimene arvas, et asjad said laenuvõtja ja võlausaldaja vahel korda. 2010 a algul tuli teade, et laenuleping lõpetatakse laenuvõtjaga. Kuna minu lähedane elab ise välisriigis, käis ta Eestis olles pangas kohapeal ja andis ka oma välisriigi kontaktid neile juhuks, kui neil on vaja temaga kontakteeruda. Ka helistas ja vastuseks sai, et talle helistatakse tagasi, aga keegi seda ei teinud ja seega jäi talle mulje, et ju siis on neil laenuvõtjaga asjad korda saanud või ühendus olemas. Rohkem teateid ei tulnud. Aasta hiljem umbes, see võis olla 2010 aasta lõpus küll helistas keegi kuskilt firmast ja küsis, et kas ta oskab öelda kust laenuvõtjat leida (küsiti nimeliselt, mitte ei kasutatud sõna laenuvõtja) või, et kas on laenuvõtja kontakte anda. Kahjuks neid minu lähedasel ei olnud enam, kuna elab nüüdseks välisriigis ja nagu on kuulnud, ei ela ka laenuvõtja enam samas kohas ja tema korter on müügis. Kuuldavasti on ka tema võõrsil. Tol hetkel ma ei pannud mu lähedane pilti kokku, et see võis olla inkassofirma, kellele võlausaldaja oli asja menetlemiseks edasi andnud. Ja seda kindlasti ka seetõttu, et küsiti ainult (laenuvõtja) isiku kontakte ega küsitud midagi käendaja kohta ega midagi muud.

Nüüd eelmisel nädal tuli vanale Eesti aadressile kiri (pakkumine) võlausaldajalt, et minu lähedast kaalutakse kohtusse anda kuna ta ei ole oma lepingukohustusi täitnud. Pakkumine seisnes selles, et on ka võimalus pangaga kohtuväliselt kokkuleppida ja kas kogu summa koheselt tasuda või teha maksegraafik. Peale lepingu numbri muid detaile kirjas ei olnud. Ei summat ega midagi muud.

Kohe samal päeval saatis ta neile emaili ja palus asja täpsustada (summat jne) ning selgitas ka, et tal polnud aimugi, et ta oleks pidanud vahepeal midagi maksma, kuna võlausaldaja poolt oli täielik vaikus olnud ja ta arvas, et neil on omavahelised asjad korras. Vastuseks sai summa numbri, mis ei olnud lahti kirjutatud (põhiosa, viivised jne) ja lihtsalt teate, et kui on nõus kokkuleppeks, tehku avaldus. Seepeale saatis ta uue kirja ja palus veel detailsemat infot, et kui palju summast on maksmata põhiosa, kas laenusaajaga on ühendust võetud ja miks temaga pole siis vahepeal ühendust võetud. Vastuseks sai põhiosa summa ja et laenusaajaga pole ühendust saadud ja, et ka laenusaaja poeg ei tea laenusaaja asukohta. Seda, miks minu lähedasega kui käendajaga pole ühendust võetud vahepeal, sellele vastust ei olnud. Samuti mainiti, et kohtusse läheb asi reaalselt nüüd ja et kui ta on nõus maksegraafiku tegema, kinnitab selle kohus. See vastus ajas minu lähedase natuke segadusse, sest eelmisel päeval oli ta saanud kirja, et nad on nõus maksegraafiku kohtuväliselt tegema ja järgmisel päeval juba teatatakse, et maksegraafiku kinnitab kohus.

Lähedane saatis neile uue vastuse päringuga, et kumb siis nüüd õige on, et kas on võimalus kohtuväliseks maksegraafikuks või läheb asi nii või teisiti kohtusse. Netist leitud info põhjal tuli ka välja, et laenusaaja on väga paljudele võlgu. See tekitas tunde, et kas laenuvõtja pole mitte valetanud oma tagasimaksete kohta, mis nüüd tuleb välja, et on. Lähedane teavitas sellest ka võlausaldajale ja küsis, et kas oleks võimalik siiski kohtuväliselt kokkuleppida, et maksta näiteks graafiku alusel põhiosa tagasi, mis on üks kolmandik kogu nõutavast summast. Samuti palus saata koopiad kõigist lepingust kaasaarvatud laenuvõtja originaal lepingutest võlausaldajaga, mida ta kunagi varem näinud polnud, sest käendusleping oli eraldi paberil. Vastuseks sai, et tema kiri on edastatud juristile läbi vaatamiseks ja muud vastust, et kas nad on nõus tema ettepanekuga või mitte, ei olnud. Mis aga pani imestama, oli see, et juba esimeses laenuandja ja võlausaldaja vahelises lepingus oli märgitud, et osa summa kantakse üle Kohtutäiturile ja teine osa laenuvõtja poja pangaarvele. Seega, teadis võlausaldaja laenu andes, et laennuvõtjal oli rahalisi raskusi juba laenu võttes ja tõenäoliselt oli juba tol korral laenuvõtja arve arestitud. Minu lähedast sellest ei teavitatud ja ta ei teadnud seda.

Küsimus oleks selline, et kuidas oleks nüüd kõige targem edasi käituda ja millised on käendaja õigused. Nagu mainisin laenuvõtja on kadunud nii võlanõustajale kui ka käendajale. Teada on, et ta on arvatavasti Soomes, aga täpset aadressi ei tea. Samas elab ka käendaja Eestist ära. Kas oleks antud juhul targem lasta asi kohtusse minna siiski või juhul kui pank on nõus, et käendaja maksab ainult põhiosa kohtuväliselt, sellega nõustuda ja maksegraagik teha. Saan aru et sellega võtab käendaja jälle ainult endale kohustuse ja vastutab üksi ning laenuvõtja võib üldse pääseda. Hiljem on suht raske seda summat vist laenuvõtjalt tagasi nõuda, kui ta isegi ei ela enam Eestis. Kui pank ettepanekuga, ainult põhisumma maksta, ei nõustu (mis võib väga reaalne olla, võttes arvesse nende väga lühikesi vastuseid ja vihjet et olenemata pakkumise kirjast ja kohesest reageeringust läheb asi reaalselt nüüd kohtusse), kas sel juhul oleks nii või teisiti targem asi kohtusse lasta minna, et sel juhul jääks vähemalt endiselt nõue ka laenuvõtja vastu või iga hinna eest ikkagi kohtuvälist kokkulepet üritada saada? Summa on väga suur ja kogu selle ühesosas ära maksimine ei tule kõne alla kahjuks. Oleksin väga tänulik kui nõustaksite, kuidas reaalses tänases olukorras oleks kõige õigem edasi tegutseda, et edaspidiseid vigu vältida.

Re: Käendusleping

24 Aug 2011, 16:33

Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest.
Oluline on antud juhul selgust saada, millal vastavalt käenduslepingule läheb vastutus üle käendajale. Veel peaksite selgust saama, kas lisaks käendusele on laenuleping tagatud hüpoteegiga. Vältides asja kohtusse jõudmist väldite suuremaid kulutusi (riigilõiv, vastaspoole esindaja tasu jm). Eelistada tuleks kohtuvälist kokkulepet, kuid silmas tuleb pidada, et käendajalt ei asutaks nõudma liigset. Käenduse andmine on käendajale üsnagi ohtlik ja koormav ning käendmist tuleks võimalikult vältida. Kirjeldatud probleemistik on keerukas ja mitmetahuline ning seetõttu oleks otstarbekas pöörduda advokaadi poole, kes esindaks käendajat. Välismaal elades ja töötades on raske seista oma õiguste eest.


Vastas Kaja Kiilo

Vasta