Heade kommete vastased intressid ja sissenõudmistasud

Palun selgitust, kas antud nõue on tõesti õigustatud ja kuidas peaksin/saaksin edasi käituda?

Inkassofirma on ülbe ja oma õiguses veendunud.
Võtsin detsembris SMS-laenu 1000 eek (u. 63€) Credit 24-st. Olen viimastel kuudel otse Credit24-le tagasi maksnud 90€. Ning oleks kohe valmis maksma veel kuni mõnikümend €.

Inkassofirma nõuab minult kokku aga kolmekordse laenusumma tagasimaksmist.
Laen: 63,92 Intress: 28,77 Lepingutasu: 3,19 Meeldetuletustasud: 37,00 Leppetrahv: 31,95 Viivis: 3,83
KOKKU: 193,38€ (ehk üle 3000 krooni)
(alguses nõudsid veel rohkem [Laenas 63,92 €, tagasi pidi maksma 95,87 €. Kuid kuna seda ei teinud siis lisandusid vastavalt Credit24 lepingutingimustele leppetrahv (31,95€), meeldetuletustasud (37,00€), intress (28,77€), nõudekulud (28,77€), lepingutasu (3,19€) ja tänaseks viivised summas 42,74€ (viivisemäär 0,5% päevas vastavalt Credit24 lepingutingimustele). Seega kokku kuulub tasumisele 236,34 €.], aga siis olid omasõnul vastutulelikud ja vähendasid viiviseid ning loobusid umbes 40€ nõudest)

Nad tülitavad mu lähedasi (ja lisaks isegi kaugemaid isikuid kellega kokkupuuteid suhtlusportaalidest või mujalt leiavad), avaldavad neile minu võlgnevuse osas täpseid andmeid ja lepingutingimusi. Minu soovile, et nad võiks mu kohtusse kaevata nad ei reageeri ja ma ei oska ise enam midagi teha. Palju võiks veel maksta (milline osa nõudest on mõistlik ja õigustatud?) ja kuidas saaksin inkassole ise lõpuks nina peale astuda. Kui olen mingi mõistliku summa tasunud, kas saaksin siis nende vastu hoopis kohtusse minna, et nad alusetult liiga palju nõuavad, või pean ootama kuni nemad üritavad, või siis ootama kuni kolm aastat aegumiseni täis saab?

Suured tänud Teile nõuannete ja selgituste eest.

Lähedaste tülitamine inkassofirma poolt on lubamatu. Sellega seoses võiksite pöörduda politseisse. Eeldatavasti on olemas laenuleping ja Teil on võimalik teostada makseid vastavalt lepingule. Sellisel juhul ei saaks inkassofirmal olla mingeid etteheiteid ega põhjust kellegi tülitamiseks. Ilmselt ei ole inkassofirmal piisavalt alust Teie asja kohtusse andmiseks ning hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis tähendab neile täiendavaid kulutusi. Nõude aegumise ootamine ei pruugi olla just kõige parem lahendus, aga teatud valikuvõimalus siiski.


Vastas Kaja Kiilo

Küsin lisaks:

Kas selline neljakordne, praeguseks viiekordse, summa tagasinõue on seaduslik?
Kui ei ole või on küsitav, siis kas ma saan sissenõudja vastu ise esitada hagi, et ta minu ja mu lähedaste ahistamise lõpetaks?

Suured tänud
Kerli

Inkassofirma ahistamise ja tuttavate tülitamise vastu sotsiaalmeedias on raske võidelda. Inkassofirmade eesmärgiks on võimalikult suure rahasumma väljapressimine Teilt. Seejuures enamasti vilistatakse seaduslikkusele ning seetõttu inkassofirma ei soovi asja lahendamist kohtus. Inkassofirma nõude aluseks saab olla Teie ja kiirlaenufirma vaheline leping. Teil tuleks tähelepanelikult üle vaadata Teiega sõlmitud laenuleping ning võlgnevuse tasumine saab toimuda ainult selle lepingu alusel. Kohtupraktika alusel võib väita, et ülemäära suureks ei loeta viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest, reeglina on ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla intressi suurust. Teil tuleks kaaluda võimalust pöörduda ise kohtusse võlgade ümberkujundamise avaldusega.

Võlgnik esitab avalduse võlgade ümberkujundamiseks enda elukoha või ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. Otstarbekas oleks enne avalduse esitamist taotleda riigi õigusabi. Edasine menetlus ja sisulise avalduse esitamine kohtusse toimub vastavalt Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusele. Juhul, kui võlgnik otsustab siiski iseseisvalt koostada võlgade ümberkujundamise avalduse, siis peab avaldus sisaldama järgmisi andmeid:
1) võlgniku selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta;
2) kas ja mida on võlgnik teinud makseraskuste vältimiseks või kõrvaldamiseks;
3) võlgade ümberkujundamise abinõud, mille rakendamist võlgnik taotleb;
4) võlgniku põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema maksejõuetust vältida;
5) võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada;
6) võlgniku seisukoht nõustaja määramise vajalikkuse suhtes;
7) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
Eraldi tuleks rõhutada, et võlgnik peaks siiski taotlema kohtult nõustaja määramist.


Vastas Kaja Kiilo