Tere!
Kü sõlmis lepingu katuse ja trepikodade uste vahetuseks ühe ehitusfirmaga ja omanikujärelvalve teise firmaga. Viimane oli eelnevalt oma reklaamid korterelamute ustele paigutanud. Ehitus firmaga kiskus meil asi halvaks ja nad tahtsid meilt põhjendamatult raha saada kuid töid eilnud vastavalt teinud. Otsustasime nendega lepingu lõpetatada, et leida uus ehitaja. Järelvalve ametnik pakkus välja,et tuttava firma võtab asja üle, kuna oli ise ka aktile ennatlikult alkirja andnud ja tahtis olukorda parandada. Küsisime toona, et ega ta ise selle firmaga seotud ei ole. saime eitava vastuse. Nüüd hiljem vaatasin rik portaalist B-kaarti ja avastasin, et mees on nii järtlvalve kui ehitusfirma juhatuses. Lepinu ehitaja poolt allkirjastas voitatud esindaja. Kas minul kui juhatuse esimehel oli kohustus eelnevalt teha erinevaid päringuid, et volitusi kontrollida? Kas volitatud esindaja peaks meile ka vastavat volitust näitama? Samuti järelvalve vastavat litsensi? Täna oleme olukorras kus järelvalve ei ole reaalselt omatööd teinud kuid raha oleme maksnud. Oleme ehitustöös leidnud mitmeid puudujääke ja need koos ehitajaga ka akteerinud. Jätsime neile mingi osa arvest tasumatta, kuni puudused likvideeritud. Nüüd saime ehitajalt 2 arvet lisaks kulutatud materjalide kohta ja viivisearve tasumatta summale. Tähtajaga 3 päeva. Kuidas käituda?
lepin ehitaja ja omanikujärelvalvega
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Lepin ehitaja ja omanikujärelvalvega
KÜ juhatuse esimehena, kui Te allkirjastasite lepingud, lasus Teil tõesti kohustus näidata üles vajalikku hoolsust ja ilmselt oleks olnud õige kontrollida eelnevalt B-kaarti, kui ka ehitusfirmat esindanud isiku volitusi. Volitatud esindaja oleks muidugi pidanud näitama oma volikirja. Sõlmides lepingu ehitusjärelevalve teostamiseks oleks tulnud kontrollida vastava litsentsi olemasolu. Samas oleks järelevalvet teostav isik pidanud lepingu sõlmimisel esitama litsentsi. Ehitusjärelevalvet teostanud isiku tegevuses, arvestades esitatud küsimuses sisalduvat informatsiooni, esinevad aga kelmuse tunnused ja tema osas tuleks vajadusel teha avaldus kriminaalasja algatamiseks. Praeguseks on selgunud, et järelevalvet teostanud isik valetas, eitades oma osalust ehitusfirma juhatuses. Esitatud arvete osas tuleks pöörduda selgituste saamiseks ehitusfirma juhtkonna poole ja püüda asja selgitada ning jõuda kokkuleppele. Vajadusel, kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, tuleb ilmselt pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
Vastas Kaja Kiilo
Vastas Kaja Kiilo
Re: lepin ehitaja ja omanikujärelvalvega
Palume nõu järgmistes küsimuste:
1. KÜ sõlmis lepingu maja katuse ja välisuste vahetuseks. Hinnapakkumine tehti katuse ruutmeetrite alusel ja ruutmetrite alusel sõlmiti ka leping. Katuse mõõtsid ehitajad. Hilisema töö käigus selgus , et katuse tegelik pind on suurem. Kas KÜ on kohustatud tasuma suurema töö mahu eest , mis lepingus on fikseeritud? Hinnapakkumist küsisime maja katuse terviku vahetamiseks. Hinnapakkumise küsimist kirjalikult ei ole vormistatud.
2. Kuna katust ei suutnud lepingu pool lõplikult valmis ehitada , olime nõus ehitusjärelvalve poolt soovitatud teise ehitusfirmaga uue lepingu sõlmima. Uus ehitusfirma võttis tööd üle sama hinnapakkumise alusel. St. lepingus on märgitud ruutmeetrid. Katus ehitati valmis , aga ehitaja nõuab lisatasu suurema töömahu eest. Suuliselt oli selgitatud väga üheselt , et soovime katust tervikuna vahetada, ja ei pidanud vajalikuks kontrollida ehitajate poolt mõõdetud katuse ruutmeetreid.
3. Ehitusjärelvalvet tegeva firma juhatuses ja uue ehitusfirma juhatuses on sama inimene. Lepingut sõlmides seda ei kontrollinud ja nemad sellest meid ei teavitanud. Kas omanikujärelvalvet võib teha firma kelle juhatusse kuulub ka tööd teostava firma juhatusse kuuluv inimene?
Hiljem selgus , et ehitusjärelvalve oli esialgse ehitaja tööde teostamise aktidele allkirjad andnud ja tööd olid reaalselt teostamata. Selle põhjendusega kinnitas ta meile hiljem , miks ta ise uut ehitusfirmat soovitas.
Tegelik ehitusjärelvalve oli puudulik. Hilisemal kontrollil , omanikuna , selgusid mitmed puudujäägid ehituskvaliteedis. Need akteerisime nii ehitaja kui järelvalve juuresolekul. Kuigi järelvalve oli tööde teostamisaktidele allkirja andnud , selgus ülevaatusel , et järelvalve teostaja polnud tegelikkuses katusel töö teostamise ajal käinud. Puudused on siiani likivideerimata. Kuidas kontrollida , kes A võis teostada ehitusjärelvalvet OÜ nimel? Vastutav spetsialist on mtr-i järgi sellel firmal C , aga aktid allkirjastas ja objektil käis A.
4. Ehituslepingule allakirjutanu ehitusfirma esindaja ei ole kantud B-kaardile. Meile volitust esitatud ei ole. Kas nimetatud isik võib lepingu allkirjastada ? Kas leping on sel juhul õigustühine kui allakirjutanul ei ole selleks volitusi? Kas mul on õigus nüüd küsida volitust ja seda notarjaalset mitte lihtkirjalikku?
5. Ehitusfirma poolt esitatud arvetele on allakirjutanu nimetanud ennast samuti juhatajaks. B-kaardil ta juhatuse liikmena kirjas ei ole. Kas selliselt allkirjastatud arved on õiguslikud? Nimelt esitasid nad meile väidetavalt suuremate ehitusmahtude eest arve ning selle mittetasumisel ka viivisarve. Tänaseks on nende arvete põhjal esitatud meile inkassonõue. Kas inkasso võib meie arve pangas arestida?
Probleeme on kuhjaga. Siinkohal pole kirjeldanud eterniidijääkide katmist pööningul puistevillaga, ebapiisavat soojustust , kitsama välisukse paigaldust ja paigalduse kvaliteeti...
Lühidalt peame esmaselt vastama inkassofirmale inkassonõude osas. Vastasel juhul ähvarab ta KÜ – d krediidiinfosse võlgnikuna esitada.
Meie mõte on esmalt vaidlustada nii arved kui leping seoses allakirjutanu volituste mitteomamisega. Teiseks tellida ehitusekspertiis pädeva hinnangu saamiseks ehitus –ja omanikujärelvalve teostamisele. Millised on Teie soovitused?
1. KÜ sõlmis lepingu maja katuse ja välisuste vahetuseks. Hinnapakkumine tehti katuse ruutmeetrite alusel ja ruutmetrite alusel sõlmiti ka leping. Katuse mõõtsid ehitajad. Hilisema töö käigus selgus , et katuse tegelik pind on suurem. Kas KÜ on kohustatud tasuma suurema töö mahu eest , mis lepingus on fikseeritud? Hinnapakkumist küsisime maja katuse terviku vahetamiseks. Hinnapakkumise küsimist kirjalikult ei ole vormistatud.
2. Kuna katust ei suutnud lepingu pool lõplikult valmis ehitada , olime nõus ehitusjärelvalve poolt soovitatud teise ehitusfirmaga uue lepingu sõlmima. Uus ehitusfirma võttis tööd üle sama hinnapakkumise alusel. St. lepingus on märgitud ruutmeetrid. Katus ehitati valmis , aga ehitaja nõuab lisatasu suurema töömahu eest. Suuliselt oli selgitatud väga üheselt , et soovime katust tervikuna vahetada, ja ei pidanud vajalikuks kontrollida ehitajate poolt mõõdetud katuse ruutmeetreid.
3. Ehitusjärelvalvet tegeva firma juhatuses ja uue ehitusfirma juhatuses on sama inimene. Lepingut sõlmides seda ei kontrollinud ja nemad sellest meid ei teavitanud. Kas omanikujärelvalvet võib teha firma kelle juhatusse kuulub ka tööd teostava firma juhatusse kuuluv inimene?
Hiljem selgus , et ehitusjärelvalve oli esialgse ehitaja tööde teostamise aktidele allkirjad andnud ja tööd olid reaalselt teostamata. Selle põhjendusega kinnitas ta meile hiljem , miks ta ise uut ehitusfirmat soovitas.
Tegelik ehitusjärelvalve oli puudulik. Hilisemal kontrollil , omanikuna , selgusid mitmed puudujäägid ehituskvaliteedis. Need akteerisime nii ehitaja kui järelvalve juuresolekul. Kuigi järelvalve oli tööde teostamisaktidele allkirja andnud , selgus ülevaatusel , et järelvalve teostaja polnud tegelikkuses katusel töö teostamise ajal käinud. Puudused on siiani likivideerimata. Kuidas kontrollida , kes A võis teostada ehitusjärelvalvet OÜ nimel? Vastutav spetsialist on mtr-i järgi sellel firmal C , aga aktid allkirjastas ja objektil käis A.
4. Ehituslepingule allakirjutanu ehitusfirma esindaja ei ole kantud B-kaardile. Meile volitust esitatud ei ole. Kas nimetatud isik võib lepingu allkirjastada ? Kas leping on sel juhul õigustühine kui allakirjutanul ei ole selleks volitusi? Kas mul on õigus nüüd küsida volitust ja seda notarjaalset mitte lihtkirjalikku?
5. Ehitusfirma poolt esitatud arvetele on allakirjutanu nimetanud ennast samuti juhatajaks. B-kaardil ta juhatuse liikmena kirjas ei ole. Kas selliselt allkirjastatud arved on õiguslikud? Nimelt esitasid nad meile väidetavalt suuremate ehitusmahtude eest arve ning selle mittetasumisel ka viivisarve. Tänaseks on nende arvete põhjal esitatud meile inkassonõue. Kas inkasso võib meie arve pangas arestida?
Probleeme on kuhjaga. Siinkohal pole kirjeldanud eterniidijääkide katmist pööningul puistevillaga, ebapiisavat soojustust , kitsama välisukse paigaldust ja paigalduse kvaliteeti...
Lühidalt peame esmaselt vastama inkassofirmale inkassonõude osas. Vastasel juhul ähvarab ta KÜ – d krediidiinfosse võlgnikuna esitada.
Meie mõte on esmalt vaidlustada nii arved kui leping seoses allakirjutanu volituste mitteomamisega. Teiseks tellida ehitusekspertiis pädeva hinnangu saamiseks ehitus –ja omanikujärelvalve teostamisele. Millised on Teie soovitused?
Re: Lepin ehitaja ja omanikujärelvalvega
Vastused võimaluste piires:
1. Tundub, et leping katuse ja uste vahetuseks on äärmiselt puudulik, kui ei ole fikseeritud tööde teostamise hinda. See võtab ära võimaluse algatada vaidlus hinna osas. Aus lepinguline suhe eeldab kontrolli, aga ka usaldust. Kui ilmnes, et tööde maht on suurem, tuleks ausa suhtumise korral tasuda vastavalt tegelikule tööde mahule. Sisuliselt on sellega antud arvamus ka teise punkti osas.
Punktile kolm on selgitus ja soovitused olemas varasemas vastuses.
4.Inkassofirma ei saa ise arestida KÜ arveid, kuid kui esitatakse hagi kohtusse, võib kohus hagi tagamiseks arestida KÜ arved.
Probleeme ja möödalaskmisi ehituslepingu ja omanikujärelevalve lepingu sõlmimisel on sedavõrd palju ning probleemid segunenud, et tungivalt tuleks soovitada vahetut pöördumist advokaadi või juristi poole, kes asuks KÜ-d esindama antud lepingulistes vaidlustes. Sellega viivitamine võib KÜ-le kaasa tuua rahalisi probleeme. Arvuti teel distantsilt ja lepinguid nägemata ei ole juhendamine võimalik.
Vastas Kaja Kiilo
1. Tundub, et leping katuse ja uste vahetuseks on äärmiselt puudulik, kui ei ole fikseeritud tööde teostamise hinda. See võtab ära võimaluse algatada vaidlus hinna osas. Aus lepinguline suhe eeldab kontrolli, aga ka usaldust. Kui ilmnes, et tööde maht on suurem, tuleks ausa suhtumise korral tasuda vastavalt tegelikule tööde mahule. Sisuliselt on sellega antud arvamus ka teise punkti osas.
Punktile kolm on selgitus ja soovitused olemas varasemas vastuses.
4.Inkassofirma ei saa ise arestida KÜ arveid, kuid kui esitatakse hagi kohtusse, võib kohus hagi tagamiseks arestida KÜ arved.
Probleeme ja möödalaskmisi ehituslepingu ja omanikujärelevalve lepingu sõlmimisel on sedavõrd palju ning probleemid segunenud, et tungivalt tuleks soovitada vahetut pöördumist advokaadi või juristi poole, kes asuks KÜ-d esindama antud lepingulistes vaidlustes. Sellega viivitamine võib KÜ-le kaasa tuua rahalisi probleeme. Arvuti teel distantsilt ja lepinguid nägemata ei ole juhendamine võimalik.
Vastas Kaja Kiilo