Murelik
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Murelik
Tulemas on kohtuvaidlus ja kohtutäitur on arved arestind. Soov oleks minna ametlikult tööle, aga ei saa, kuna kohtutäitur on arestind arved. Kas oleks võimalus, et lasen kanda palga oma naise arvele? KuIdas sellega asjad on? Palun abi. Ei ole abielus ja tegin ka avalduse kohtutäiturile, et mitte mu arveid arestida, kuni kohus on uue otsuse teinud, et peatada sissenõue kohtutäituri poolt, aga nad ikka arestisid ja kohtu vaidlus tuleb selle sama nõudluse alal.
Re: Murelik
Töötasu arestimisel kohustab kohtutäitur tööandjat kanda võlgnikule/töötajale väljamaksmiseks kuuluvat palka nõude ulatuses kohtutäituri kontole. Võlgnikul on õigus saada tööandjalt nö sissetuleku mittearestitavat osa TMS § 132 lg 3 sätestatud ulatuses ehk vähemalt ühe miinimumpalga määrale vastav summa ja lisaks üks kolmandik miinimumpalga ületavast osast kui töötasu ei ole suurem kui viis palga alammäära kokku (2012. a. – 290 €*5 / 1450 €). Suurema kui 1450 € palganumbri korral arestib kohtutäitur miinimumpalga ületavast osast kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Kui võlgniku sissetulek laekub arvelduskontole, mis on kohtutäituri poolt arestitud võib võlgnik taotleda sissetuleku mittearestitava osa vabastamist. Teiste sõnadega, sõltumata sellest kas võlgnik saab oma töötasu sularahas või see kantakse arvelduskontole, mis on kohtutäituri poolt eelnevalt arestitud, peab võlgnik mittearestitavat osa saama kasutada. Selleks tuleb esitada kohtutäiturile avaldus mittearestitava miinimumi kohaldamiseks võlgniku pangakontole, kuhu sissetulek laekub. Parem kui selline avaldus esitatakse enne täituri poolt kontole aresti seadmist. Reeglina peab võlgnik selleks esitama kohtutäiturile dokumendid tema sissetulekute (muuhulgas ka võimalikud toetused jms) ja selle suuruse kohta, et täituril oleks võimalik välja arvutada mittearestitava osa suurus.
Juhul, kui võlgnik soovib vältida arvelduskontode aresti täitemenetluse jooksul, võib ta taotleda sissenõudjalt nõusolekut võlgnevuse osade kaupa tasumiseks ning teatud toimingute nagu sissetuleku ja arvelduskontode arestimise peatamist. Juhul, kui sissenõudja ei ole sellega nõus, võib võlgnik taotleda ka kohtult täitemenetluse ajatamist vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatule. Vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Ülalnimetatud sättest tulenevalt võlgnik peab esitama kohtule kirjaliku avalduse, milles võib paluda täitemenetluse ajatamist (nn maksegraafik), pikendamist või peatamist. Avalduses tuleb märkida avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid (näiteks: maksejõuetus, töövõimetus, perekondlik seis, ülalpeetavate arv). Sääraste asjaolude kinnitamiseks tuleb avaldusele lisada dokumentaalsed tõendid (näiteks esitada pangakonto väljavõte, ülalpeetavate sünnitunnistused, vajadusel abielutunnistused, pensioniraamat, töötasu tõend või töötu staatust tõendav dokument jms). Taotlus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4).
Vastas Oksana Kutšmei
5.01.12
Juhul, kui võlgnik soovib vältida arvelduskontode aresti täitemenetluse jooksul, võib ta taotleda sissenõudjalt nõusolekut võlgnevuse osade kaupa tasumiseks ning teatud toimingute nagu sissetuleku ja arvelduskontode arestimise peatamist. Juhul, kui sissenõudja ei ole sellega nõus, võib võlgnik taotleda ka kohtult täitemenetluse ajatamist vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatule. Vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Ülalnimetatud sättest tulenevalt võlgnik peab esitama kohtule kirjaliku avalduse, milles võib paluda täitemenetluse ajatamist (nn maksegraafik), pikendamist või peatamist. Avalduses tuleb märkida avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid (näiteks: maksejõuetus, töövõimetus, perekondlik seis, ülalpeetavate arv). Sääraste asjaolude kinnitamiseks tuleb avaldusele lisada dokumentaalsed tõendid (näiteks esitada pangakonto väljavõte, ülalpeetavate sünnitunnistused, vajadusel abielutunnistused, pensioniraamat, töötasu tõend või töötu staatust tõendav dokument jms). Taotlus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4).
Vastas Oksana Kutšmei
5.01.12
Re: Murelik
Tervist.
Sarnaselt eelnevale küsijale on ka minu pangaarve arestitud. põhjuseks mitte mingi kõrvalehoidmine vaid tööpuudus mille tõttu ei saanud oma kohustusi täita. nüüd on probleem jällegi selles, et miinimumi ei saa keegi arestida aga tahaks ülekandeid ikkagi teha sest tööl käimiseks pean autojuhile kandma väikse summa ning ka elamiskulud(üür). Kas mul on mingeid võimalusi mida ette võtta. kuna algsest võlast on nüüd kohtu ja kohtutäituri kuludega saanud 3kordne summa, mis ei ole ka väga tappev(300 Eurot) aga kohtukulud on sellest summast liiga suured, kui saaksin tasuda esialgse võla poleks viga aga nüüd sooviksin kasvõi mingit maksegraafikut. lugesin midagi menetlusabist , mis pidi kandma siis kohtukulud, aga ei saanud ka sellest sotti.
Ette tänades
Rauno
Sarnaselt eelnevale küsijale on ka minu pangaarve arestitud. põhjuseks mitte mingi kõrvalehoidmine vaid tööpuudus mille tõttu ei saanud oma kohustusi täita. nüüd on probleem jällegi selles, et miinimumi ei saa keegi arestida aga tahaks ülekandeid ikkagi teha sest tööl käimiseks pean autojuhile kandma väikse summa ning ka elamiskulud(üür). Kas mul on mingeid võimalusi mida ette võtta. kuna algsest võlast on nüüd kohtu ja kohtutäituri kuludega saanud 3kordne summa, mis ei ole ka väga tappev(300 Eurot) aga kohtukulud on sellest summast liiga suured, kui saaksin tasuda esialgse võla poleks viga aga nüüd sooviksin kasvõi mingit maksegraafikut. lugesin midagi menetlusabist , mis pidi kandma siis kohtukulud, aga ei saanud ka sellest sotti.
Ette tänades
Rauno
Re: Murelik
Kui Teil on ametlik töökoht ning Teie töötasu laekub arvelduskontole, siis on oluline, teavitada sellest kohtutäiturit ning paluda kohaldada mittearestitavat miinimumi. Töötasu arestimisel kohustab kohtutäitur tööandjat kanda võlgnikule/töötajale väljamaksmiseks kuuluvat palka nõude ulatuses kohtutäituri kontole. Võlgnikul on õigus saada tööandjalt nö sissetuleku mittearestitavat osa TMS § 132 lg 3 sätestatud ulatuses ehk vähemalt ühe miinimumpalga määrale vastav summa ja lisaks üks kolmandik miinimumpalga ületavast osast kui töötasu ei ole suurem kui viis palga alammäära kokku (2012. a. – 290 €*5 / 1450 €). Suurema kui 1450 € palganumbri korral arestib kohtutäitur miinimumpalga ületavast osast kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Kui võlgniku sissetulek laekub arvelduskontole, mis on kohtutäituri poolt arestitud võib võlgnik taotleda sissetuleku mittearestitava osa vabastamist. Teiste sõnadega, sõltumata sellest kas võlgnik saab oma töötasu sularahas või see kantakse arvelduskontole, mis on kohtutäituri poolt eelnevalt arestitud, peab võlgnik mittearestitavat osa saama kasutada. Selleks tuleb esitada kohtutäiturile avaldus mittearestitava miinimumi kohaldamiseks võlgniku pangakontole, kuhu sissetulek laekub. Parem kui selline avaldus esitatakse enne täituri poolt kontole aresti seadmist. Reeglina peab võlgnik selleks esitama kohtutäiturile dokumendid tema sissetulekute (muuhulgas ka võimalikud toetused jms) ja selle suuruse kohta, et täituril oleks võimalik välja arvutada mittearestitava osa suurus.
Juhul, kui võlgnik soovib vältida arvelduskontode või töötasu aresti täitemenetluse jooksul, võib ta taotleda sissenõudjalt nõusolekut võlgnevuse osade kaupa tasumiseks ning teatud toimingute nagu sissetuleku ja arvelduskontode arestimise peatamist. Juhul, kui sissenõudja ei ole sellega nõus, võib võlgnik taotleda ka kohtult täitemenetluse ajatamist vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatule. Vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Ülalnimetatud sättest tulenevalt võlgnik peab esitama kohtule kirjaliku avalduse, milles võib paluda täitemenetluse ajatamist (nn maksegraafik), pikendamist või peatamist. Avalduses tuleb märkida avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid (näiteks: maksejõuetus, töövõimetus, perekondlik seis, ülalpeetavate arv). Sääraste asjaolude kinnitamiseks tuleb avaldusele lisada dokumentaalsed tõendid (näiteks esitada pangakonto väljavõte, ülalpeetavate sünnitunnistused, vajadusel abielutunnistused, pensioniraamat, töötasu tõend või töötu staatust tõendav dokument jms). Taotlus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4).
Vastas Oksana Kutšmei
5.01.12
Juhul, kui võlgnik soovib vältida arvelduskontode või töötasu aresti täitemenetluse jooksul, võib ta taotleda sissenõudjalt nõusolekut võlgnevuse osade kaupa tasumiseks ning teatud toimingute nagu sissetuleku ja arvelduskontode arestimise peatamist. Juhul, kui sissenõudja ei ole sellega nõus, võib võlgnik taotleda ka kohtult täitemenetluse ajatamist vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatule. Vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Ülalnimetatud sättest tulenevalt võlgnik peab esitama kohtule kirjaliku avalduse, milles võib paluda täitemenetluse ajatamist (nn maksegraafik), pikendamist või peatamist. Avalduses tuleb märkida avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid (näiteks: maksejõuetus, töövõimetus, perekondlik seis, ülalpeetavate arv). Sääraste asjaolude kinnitamiseks tuleb avaldusele lisada dokumentaalsed tõendid (näiteks esitada pangakonto väljavõte, ülalpeetavate sünnitunnistused, vajadusel abielutunnistused, pensioniraamat, töötasu tõend või töötu staatust tõendav dokument jms). Taotlus peab olema kirjalik, selgesti loetavas masina- või arvutikirjas (formaadis A4).
Vastas Oksana Kutšmei
5.01.12