Tere!
1) Sooviks teada millest peaks koostama krediidi kuulukuse määr.
Laenulepingus on kirjas, et intress moodustab 61% aastas, kkm aga 81%. Ei suutnud laenu tagastada õigeaegselt ning lepingu järgi on viivis päevas 1,67%. Kas tegemist ei ole ülisuure intressiga? Sooviks rakendada võlaõigusseaduses § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses intressi ehk 8,05 % aastas. Kas on see võimalik?
Kui võtta arvesse lepingus sätestatud viivise % siis arvatavasti kkm ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning saab lepingu tunnistada tühiseks?
2) Juhul kui laenuleping on tühine kas on mul õigus nõuda maksehäire kustutamist kuna leping ei kehti ja tagastan võla kokkuleppel laenuandjaga maksegraafiku alusel?
KKM
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: KKM
Krediidi kulukuse määr näitab laenu kogukulu aastas. Seda kulu näidatakse protsendina ja mida väiksem protsent, seda odavam on laen.
Krediidi kulukuse määra arvutatakse Euroopa Liidus paika pandud ja Eestis rahandusministri määrusega kehtestatud valemi alusel. Selles arvestatakse krediidi ehk laenuks võetud raha summat, tagasimaksmise aega, intressi protsenti, lepingu sõlmimisel küsitavat tasu ja muid lepinguga kaasnevaid kulusid, näiteks kohustuslik kindlustus kodulaenu ja autoliisingu puhul. Kulukuse määra ei arvestata viiviseid ja muid lisatasusid, mis võivad kaasneda maksetega viivitamisel.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Viidatud säte kehtib alates 01.07.2015.a. Seega varem sõlmitud lepingute puhul ei ole see aluseks laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Panga andmete põhjal on krediidi kulukuse määr tarbimislaenude puhul 21,65%.
Viivise protsent 1,67% päevas on muidugi ülikõrge. Kulukuse määra ei arvestata viiviseid ja muid lisatasusid, mis võivad kaasneda maksetega viivitamisel. Maksetega viivitamine on lepingu rikkumine. Automaatselt ei ole ükski leping tühine. Teie poolt sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb Teil pöörduda hagiga kohtusse. Kui kohtus leiab kinnitust, et Teie laenuleping on seadusest tulenevate asjaolude tõttu tühine, siis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 84 lg 1 tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb Teil, siis ikkagi saadud laen tagastada. Otstarbekas on teha laenuandjale ettepanek laenuintressi vähendamiseks ja saavutada selles osas laenuandjaga kokkulepe.
Vastas Vambola Olli.
Krediidi kulukuse määra arvutatakse Euroopa Liidus paika pandud ja Eestis rahandusministri määrusega kehtestatud valemi alusel. Selles arvestatakse krediidi ehk laenuks võetud raha summat, tagasimaksmise aega, intressi protsenti, lepingu sõlmimisel küsitavat tasu ja muid lepinguga kaasnevaid kulusid, näiteks kohustuslik kindlustus kodulaenu ja autoliisingu puhul. Kulukuse määra ei arvestata viiviseid ja muid lisatasusid, mis võivad kaasneda maksetega viivitamisel.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Viidatud säte kehtib alates 01.07.2015.a. Seega varem sõlmitud lepingute puhul ei ole see aluseks laenulepingu kehtetuks tunnistamiseks. Eesti Panga andmete põhjal on krediidi kulukuse määr tarbimislaenude puhul 21,65%.
Viivise protsent 1,67% päevas on muidugi ülikõrge. Kulukuse määra ei arvestata viiviseid ja muid lisatasusid, mis võivad kaasneda maksetega viivitamisel. Maksetega viivitamine on lepingu rikkumine. Automaatselt ei ole ükski leping tühine. Teie poolt sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb Teil pöörduda hagiga kohtusse. Kui kohtus leiab kinnitust, et Teie laenuleping on seadusest tulenevate asjaolude tõttu tühine, siis vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 84 lg 1 tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb Teil, siis ikkagi saadud laen tagastada. Otstarbekas on teha laenuandjale ettepanek laenuintressi vähendamiseks ja saavutada selles osas laenuandjaga kokkulepe.
Vastas Vambola Olli.