Veoleping

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Veoleping

21 Apr 2011, 15:28

24.10.2008 on sõlmitud veoleping kaupade vedamiseks. Lepingusse on märgitud, et tellija on üks firma, maksja on see firma, kes neid kaupu tootis ja vedaja. Tellija edastas lepingu vedajale ja vedaja allkirjastas veolepingu (lepingul on vedaja allkiri, maksja allkirja ei ole). Vedaja oli veolepingu tingimustega nõus.
Nüüd 2011.a. aprillis tuli tellijale inkassofirmast võlateatis, et tellija võlgneb veotasu, seisutasu ja inkasso teenustasu. Tellija palus saata dokumendid, mille alusel inkasso tellijalt raha nõuab. Inkasso saatis tellijale veolepingu ja kaks arvet - veotasu ja seisutasu kohta. Antud arved oli vedaja teinud 27.10.2008 ja 04.11.2008.a. veolepingu peal märgitud maksjale. Tellijale ei ole vedaja kuni tänase päevani ühtegi arvet ega nõuet esitanud, ei e-kirja teel ega ka tähitud kirjaga. Tellija on peale kõnealust vedu tellinud vedajalt korduvalt veoteenust ja mitte kunagi ei ole vedaja tellijalt raha nõudnud (2009.a. tellis tellija veoteenust vedajalt 10-l korral). VÕS § 802 lg 1 kohaselt on vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg 1 aasta. Kas see kehtib ka antud juhtumi puhul? Tellija ei ole pahatahtlikult kõrvale hoidnud vedajast, tellija kasutas korduvalt 2009.a. jooksul antud vedaja teenust. Tänan!

Re: Veoleping

26 Apr 2011, 15:32

Vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Aegumistähtaega ei või pikendada ega lühendada tüüptingimustes. Seega kehtib see ka antud juhtumi puhul. Erandiks on tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg, mis on kolm aastat. Lähtudes kirjas sisalduvast teabest, ei ole tellija kohustatud maksma veoteenuse eest. Samas tuleb märkida, et leping ei ole lõpuni korrektselt vormistatud, kui sellel puudub maksja allkiri, kuid see ei muuda tellijafirmat automaatselt maksjaks veoteenuse eest. Arusaamatu on, et inkassofirma pöördus tellija poole vaatamata sellele, et arved olid adresseeritud teisele firmale st maksjale. Soovitada tuleks siiski püüda selgust saada lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste teel. Juhul, kui see ei anna tulemust, on ilmselt vältimatu asja lahendamine kohtu kaudu.

Vasta