Tere.
Võetud kiirlaen.(Laen võetud 2008 aastal.)Summas 2000 krooni.Inimesel tekkisid makseraskused ja puudus võimalus tasumiseks.Võlgnik suhtles ettevõttega ja üritas jõuda mingisugusele normaalsele kokkuleppele.(Ettevõte tahtis saada võlgnikult üle 8tuhande krooni)Võlgnik sellega nõus ei olnud ja hakkas tegema ettevõtte arvele 100 krooniseid makseid.Kokku tasus 700 krooni.Ettevõtte loovutas võlanõude inkassole.Võlgnik suhtles inkassofirmaga ja soovis,et summat vähendataks aga inkasso keeldus.(Võlgnik oli nõus maksma 2x 2000 krooni).Nüüd loovutati nõue teisele inkasso ,kes võlgniku kohtusse andis.Võlgnik proovis enne kohtusse pöördumist ka selle inkassoga kokkuleppele jõuda aga ei jõudnud.Ka nüüd kui asi juba kohtus üritas võlgnik veel,et sõlmiks kokkuleppe,mille kohus kinnitaks aga inkasso pole nõus.(Kohtusse pöördus inkasso ühe summaga aga nüüd kui võlgnik soovis sõlmida kokkuleppe oli summa juba tunduvalt suurem.Kas nii tohib?Kohtus küsid üht aga kohtuväliselt hoopis teist!)Lisan veel ei inkasso nõuab läbi kohtu 276,67 euri,võlgnik tunnistab aga nõuet osaliselt summas 210,91 eurot.(Võlgnik on nõus siis tasuma 2x2000 krooni,millest on maha arvestatud see makstud 700 krooni,jääk 3300 krooni).Võlgnik tahab esitada vastuväite aga millele tal oleks antud juhul kõige parem toetuda.(millisele seadusele)
Kuidas see võlgnik ennast aidata saaks?Missugune summa on tegelikult põhisumma,kas laenatud 2000 krooni,mis laekus ka võlgniku arvele või 2500 krooni,mis sisaldab ka nn. lepingutasu.(Allkirjastatud lepingut muidugi pole,sest sel ajal kui laen võeti ei pidanud laenaja ennast tuvastama,piisas smsi saatmisest.)
Jutt sai keeruline aga loodan,et saate nõu anda.
Kõike head
Kohus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kohus
Tegelik põhisumma on 2500 krooni, so laen koos lepingutasuga. Asjaolu, et puudub allkirjastatud leping paberkandjal, ei muuda antud laenulepingut olematuks. Tegemist on lepingulise suhtega ja seetõttu saab võlgnik tugineda Võlaõigusseaduse vastavatele sätetele. Leping on kindlasti olemas ja ilmselt on see esitatud ning kohtutoimikus. Võlausaldaja ei saa ilma lepingule tuginemata lihtsalt nõuda mingite suvaliste summade tasumist. Võlgnikule tuleb soovitada tutvuda kohtutoimikus laenulepinguga, sest poolte õigused ja kohustused saavad tuleneda ainult sõlmitud lepingust.
Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduses on laenu käsitlevad sätted 22. peatükis alates § 396. Esitatu küsimusele oleks võimalik ammendavamalt vastata, kui oleks teada, milles on pooled kokku leppinud.
Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduses on laenu käsitlevad sätted 22. peatükis alates § 396. Esitatu küsimusele oleks võimalik ammendavamalt vastata, kui oleks teada, milles on pooled kokku leppinud.