Tere,
Eraisikul on võlg. Kohtuotsus võla väljamõistmiseks oli tehtud 15.12.2011. Kuid 14.01.2012 võlausaldaja(firma) oli äriregistrist kustutatud. Firma esitas kohtusse avaldus täiendavaks likvideerimiseks, avaldus rahuldatud 20.07.2012. Kohtuotsuse järgi peab võlgnik maksma põhinõude + seadusest tulenev viivis VÕS § 113 alates hagi esitamisest 31.07.2008.
Kas võlgnik peab viiviseid maksta perioodil 14.01.2012 kuni 20.07.2012 - perioodil, millal firma oli registrist kustutatud?
Viiviste arvestamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Viiviste arvestamine
Tere,
Kohtuotsust tuleb täita vastavalt selle resolutsioonile. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võlaõigusseaduse § 113 lg 4 sätestab, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Kuna õigusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste lõppemist. Sisuliselt puudus ajal, mil võlausaldaja oli registrist kustutatud, isik, kellele kohustus täita. Miks (millisel alusel) võlausaldaja kustutati, küsimusest ei selgu (äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel). Äriseadustiku § 218 lubab likvideerijatel esitada avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama muuhulgas, et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse ja nõuavad sisse võlad.
Peab märkima, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kohtuotsust tuleb täita vastavalt selle resolutsioonile. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võlaõigusseaduse § 113 lg 4 sätestab, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Kuna õigusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste lõppemist. Sisuliselt puudus ajal, mil võlausaldaja oli registrist kustutatud, isik, kellele kohustus täita. Miks (millisel alusel) võlausaldaja kustutati, küsimusest ei selgu (äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel). Äriseadustiku § 218 lubab likvideerijatel esitada avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama muuhulgas, et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse ja nõuavad sisse võlad.
Peab märkima, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo