mida teha, kui sugulane on võlgu ja ei taha ära maksta?

Tere

1).

Meil on perekonnas selline mure, et mu ema andis sugulasele 9000 eurot võlgu. Päris lähedane sugulane, naisterahvas. Isik lubas tagasi maksta järgmiseks aastaks, aga ei maksnud. Raha saades oli küll suur sugulane ja küll meelitas, aga raha sai kätte, siis kadus ära. Muutus ebasõbralikuks. Hoiab eemale, vassib, valetab. Pika pinnimise ja ähvardamise peale, et anname ta kohtu, on ta suutnud ikka 600 eurot ära maksta.

Võlgu andes me ei teadnud, milline kelm ta on. Ühele prouale oli ta veel kaks aastat olnud võlgu. Temaga oli sama skeem: valetas, vassis, kadus üldse ära, ei võtnud enam toru. Lõpuks kui proua lubas kohtu kaevata, siis maksis hirmust ära.

Asja konks on selles, et see proua ei teinud lepingut. Kõik käis panga kaudu. Meil on ka kahjuks see lugu, et võlgu andes käis kõik vaid suusõnaliselt ja panga kaudu. Ikkagi oma sugulane, me ei osanud kahtlustada, et ta selline alatu inimene võib olla, et tagasi ei taha maksta. Kohtule oleks meil esitada vaid kaudseid tõendid: vestlused Facebookis, salvestasin ühe korra isegi meie telefefonivestlust, kus ta üldse ei eita, et ta võlgu on. Pigem ähvardab, et kui me ta sõpradele ka räägime, milline petis ta on, siis ütles, et siis ei saa me üldse oma raha tagasi. On olemas ka algne leht raha temale ülekandumise kohta. Selgituseks on kahjuks vaid ÜLEKANNE.

Tahaksime ta kohtu kaevata: kui suur tõenäosus on see raha kätte saada? Kui palju aitaksid kohtus telefonivestlused ja pangaväljavõtted ülekande ja raha liikumise kohta. Natuke on raha ta käest tagasi ka saadud: aga muidugi ise oleme pidanud talle meelde tuletama, ise ei tunne nagu üldse huvi. Selle prouaga, kellele ta ka võlgu oli, ta ei julenud põksida aga meiega ta julgeb, sest eks me omad inimesed rohkem.

Ma olen rääkinud ta võlaloo ära ta emale. Oi, kus siis läks närvi. Eks valetaja ei taha, et ta asjad välja tuleksid. Ta tütar ja ema on mõlemad ta võlast nüüd teadlikud. Kahjuks on nad oma inimese poolel, mis ole ka inimlik: et küll ta maksab. Aga seda ei ütle keegi: millal? Pigem on jälle vassimised ja valed.

2: Üks väike küsimus siia juurde on ka see, et lubasin sugulase, et kui ta ära ei maksa, siis küsin ta sõprade käest ka, kes teab, kellele ta veel võlgu on. Siis viskas toru käest ära. Ütles, et see on laim, et kriminaalselt karistatav. Ma ütlesin, et eks kaeba siis kohtusse. Ta hääl selle peale pigem murdus.

Kas võib inimese kohta öelda petis, kui ta tõesti on lubanud, aga pole lubadust täitnud? Eesti etümoloogia sõnaraamat ütleb, et sõna petma tähendab "kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama." Kui ma lähen turule ja palun müüjalt paari kingi, annan raha ja ta lubab kingi tooma minna, aga kaob rahaga ära ja ei too kingi, siis võib ju öelda, et tegu on petisega. Ja kas võib öelda julgelt inimese kohta, kes on valetanud, et ta on valetaja. Sugulasele see sõna muidugi ei meeldi, ütles, et ah või tema on valetaja! Läks närvi. Aga tegelikult ta ju on ka valetaja! Ja kui ta ütles, et tegu on laimuga (kui ma ta sõpradele räägin, sest ei taha ju oma murega üksi jääda), siis laim tähendab (laimama- kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama). Minu arust on ka laim midagi, mis ei vasta tõele. See proua, kellele ta võlgu ka oli, lubas ka kasvõi kohtu ise tunnistama tulla. Ütles ka, et võib küll öelda valetaja ja petis sellise inimese kohta. Asju peab õige nimega nimetama.

Kolmas küsimus selles vallas on see, et kui lubatud ja aktsepteeritav on see, kui pannakse internetti mõne isiku kohta, et see ja see inimene on võlgu või et see inimene on teinud selliselt külma ja hoiatus, et tegu on valetaja ja petisega. Olen vaadanud, et foorumites ikka esineb seda. Kui õiguslik see on? See ei ole ju laim, kui ma suudan seda kõike kasvõi kohtus tõendada, et just nii ta teinud on ka.

Tere,

Kui võlgnik ei täida oma kohustusi vabatahtlikult, siis on võimalik esitada nõue kohtusse. Samas peab seejuures olema valmis tõendama seda, et isik on laenu üldse saanud. Millega seda tõendate, on juba asjaolude ja vaidluse küsimus. Kuna summa on suhteliselt suur (selle alusel tuleb ka tasuda kohtusse hagi esitamisel riigilõiv, lisanduda võivad ka muud menetluskulud), siis vaidluse perspektiivikuse ja edasise tegevuskava otsustamiseks oleks soovitatav pöörduda õigusnõustamisele. Kohtus on oma õiguste kaitseks erinevad võimalused (nt kompromiss, tõendamine jm), mida saab selgitada pikemalt nõustamisel.
Kellegi kohta väärtushinnangute andmisel või andmete avaldamisel, võib olenevalt konkreetsetest asjaoludest, tekkida isikul, kes leiab, et sellega on tema õigusi rikutud, alus nõuda kahju hüvitamist.
Teise isiku kohta andmete avaldamise osas saab infot Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt, nt vt http://www.aki.ee/est/?part=html&id=174.

Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo