Tere
mure järmine, laenuvõtja võttis alguses Big Bangast laenu 40 000 eeki ja siis 20 000 eeki lisaks (siis kaasati ka käendaja), kokku summaks 60 000 eeki (3834,79 eurot)
Sõlmitud on 3 kokkulepet, millega on suurendatud krediidisummat, praeguseks on krediidisumma kasvanud 83072,75 eek´ini (5309,3164 eurot) ja tagasi tahavad saada 303578,76 eeki (19402,22 eurot). Makstud reaalselt tagasi on 6359,21 eurot. Nüüd lõpetavad augusti lõpu/septembri algusega lepingu ja tahavad teha notariaalse kokkuleppe , millega tahavad veel lisaks saada ca 6000.- eurot. , siis on kuu makseks ca 180 eurot ja edaspidist nad praegu kindlalt ei oska ütelda. Minult kui käendajalt tahavad sammuti allkirja, ma ei ole päris kindel, et see õige samm on.
Kas ei ole tõesti mingit võimalust kuidas laenusummat/intressi vähendada. Laenuvõtja on pidevalt maksnud ja suhelnud pangaga, pank on teadlik tema makseraskustest ja ometi on nad igakorraga suurendanud krediidisummat, laenu intressi ja ka krediidi kulukuse määra. Mida saaks teha, mismoodi normaalsemaid kokkuleppeid saavutada ? Kohtusse minemist peaks ju vältima, aga mida siis teha kui maksmine hakkab igat moodi üle jõu käima ja summa ka kuidagi ei vähene ?
Bigbank võlg, tagasimaksmine ja käendus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Bigbank võlg, tagasimaksmine ja käendus
Tere,
Võlausaldaja ja võlgnik/käendaja võivad omavahel sõlmida erinevaid kokkuleppeid, sh vähendada/muuta võlgniku/käendaja kohustusi. Uute kokkulepete sõlmimisel tuleb aga arvestada, et neid tuleb üldjuhul ka täita. Käendajana on Teil põhivõlgnikuga solidaarvastutus (st võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist nii Teilt kui võlgnikult). Samas tuleb tähele panna, et täitedokumendiks on rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, st kohustuse mittetäitmisel võib algatada täitemenetluse (mis võib omakorda tuua kaasa täiendavaid kulutusi).
Tarbijakäenduslepingu (käendajaks on füüsiline isik) puhul peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143). Kui uus kokkulepe seab Teid paremasse olukorda, võib seda kaaluda. Samas on seal ka palju ohte, mis võivad kujuneda Teile halvemaks praegusest olukorrast.
Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Käendaja õigused, kohustused ja vastutus on reguleeritud võlaõigusseaduse 8. ptk 1.jaos (www.riigiteataja.ee). Samuti on ka käendajal kohtumenetluses oma õiguste kaitseks erinevaid võimalusi olenevalt olukorrast – nt lepingu kehtivuse küsimused, aegumised, viiviste/leppetrahvi vähendamised, maksete ajatamine jne. Samas on otsus aga kohtu teha ning arvesse võetakse ka võlausalaja õigusi. Kohtumenetluses tuleb oma õigusi aktiivselt kaitsta, st esitada kohtule vastavad taotlused.
Teatud juhtudel võib abi olla ka võlgade ümberkujundamise menetlusest. Vt ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust ja http://www.juristaitab.ee/KKK/mida-teha ... igusseadus.
Seetõttu ei saa ilma konkreetsed lepinguid analüüsimata üheselt öelda, kas uute kokkulepete sõlmimine on Teile kasulik või mitte. Soovituslik oleks siiski pöörduda õigusnõustamisele asjakohaste dokumentidega.
Lugupidasmiega
SA Õigusteenuste Büroo
Võlausaldaja ja võlgnik/käendaja võivad omavahel sõlmida erinevaid kokkuleppeid, sh vähendada/muuta võlgniku/käendaja kohustusi. Uute kokkulepete sõlmimisel tuleb aga arvestada, et neid tuleb üldjuhul ka täita. Käendajana on Teil põhivõlgnikuga solidaarvastutus (st võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist nii Teilt kui võlgnikult). Samas tuleb tähele panna, et täitedokumendiks on rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, st kohustuse mittetäitmisel võib algatada täitemenetluse (mis võib omakorda tuua kaasa täiendavaid kulutusi).
Tarbijakäenduslepingu (käendajaks on füüsiline isik) puhul peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143). Kui uus kokkulepe seab Teid paremasse olukorda, võib seda kaaluda. Samas on seal ka palju ohte, mis võivad kujuneda Teile halvemaks praegusest olukorrast.
Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Käendaja õigused, kohustused ja vastutus on reguleeritud võlaõigusseaduse 8. ptk 1.jaos (www.riigiteataja.ee). Samuti on ka käendajal kohtumenetluses oma õiguste kaitseks erinevaid võimalusi olenevalt olukorrast – nt lepingu kehtivuse küsimused, aegumised, viiviste/leppetrahvi vähendamised, maksete ajatamine jne. Samas on otsus aga kohtu teha ning arvesse võetakse ka võlausalaja õigusi. Kohtumenetluses tuleb oma õigusi aktiivselt kaitsta, st esitada kohtule vastavad taotlused.
Teatud juhtudel võib abi olla ka võlgade ümberkujundamise menetlusest. Vt ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust ja http://www.juristaitab.ee/KKK/mida-teha ... igusseadus.
Seetõttu ei saa ilma konkreetsed lepinguid analüüsimata üheselt öelda, kas uute kokkulepete sõlmimine on Teile kasulik või mitte. Soovituslik oleks siiski pöörduda õigusnõustamisele asjakohaste dokumentidega.
Lugupidasmiega
SA Õigusteenuste Büroo