Tekkis tüüpiline lugu-laena sõbrale raha ja sa saad kindlasti sõbrast lahti.Inimene,keda juba üle 30 aasta tundnud vajas laenu jaoks käendust.Hakkasin talle käendajaks.Kahjuks tekkisid probleemid põhivõlgnikul ja osa võlast olin sunnitud tasuma mina.Hetkel võlg tasutud ja laenuandja jaoks lugu lõppenud.Koostan nüüd omapoolset hagi põhivõlgniku vastu,sest põhivõlgnik lihtsalt ignoreerib ja puudub huvi probleem lahendada.Minu küsimused oleks järgmised:
1)Oleks vaja teada,millistele Võlaõigusseaduse paragrafidele tuginedes on käendajal parim viis esitada nõue põhivõlgniku vastu?
2)Kas käendajal on õigus küsita ka intresse põhivõlgniku eest makstud summa pealt? Juhul muidugi,kui käendaja on ise pidanud selle summa tasumiseks maksma intresse(võla tasumiseks võeti teine laen,mille pealt sooviti loomulikult ka intesse).Ja millistele paragrafidel sellel juhul viidata?
3)Põhivõgnik kasutab nüüd oma edaspidisel tegevusel variisikuid-kogu vara on variisikute nimel,sest põhivõlgnikul on ilmselt ka muid võlgu üleval.Samas on need variiskud teada ja lihtne tõestada,et igapäevaselt kasutab neid just põhivõlgnik.Kas ja mis võimalused on pöörata nõude täideviimine hiljem näiliselt varatu põhivõlgniku vastu,nende variisikute nimel olevate varade realiseerimiseks,et täita nõuet?
Nõue põhivõlgniku vastu
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Nõue põhivõlgniku vastu
Tere
Käendaja tagasinõuet põhivõlgniku vastu reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 152, mille kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Kui käendaja ei esita võlausaldaja vastu vastuväiteid, mis põhivõlgnikul olid võlausaldaja vastu, ja täidab kohustuse, ei lähe võlausaldaja nõue käendajale üle ulatuses, milles käendaja vastutus oleks nendest vastuväidetest tulenevalt vähenenud, kui käendaja ei tõenda, et ta neid vastuväiteid ei teadnud ega pidanudki teadma. Põhivõlgnikult võib nõuda kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 69 lg 5).
Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 70 sätestatut: solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks (ei kohaldata, kui solidaarvõlgnik täitis kohustuse pärast seda, kui nõue oli aegunud tema või solidaarvõlgniku suhtes, kellele ta tagasinõude esitas). Koos tagasinõudega aegub ka VÕS § 69 lõikes 5 sätestatud mõistlike kulutuste hüvitamise nõue, samuti tagasinõude asemel esitatavad võimalikud käsundita asjaajamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
Täitedokumendi (kohtulahendi) alusel on võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kellel on täitemenetluse seadustikust tulenevalt erinevaid võimalusi nõude täitmseks – nt mh võlgniku vara tagasivõitmine (TMS 8.ptk 4.osa), sissetuleku/asjade arestimine, müümine, jne. Võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi (TMS § 59).
Kohtusse pöördumisel tuleks kaaluda erinevaid võimalusi, samuti on võimalik taotleda vajadusel riigi õigusabi või pöörduda õigusnõustamisele koos asjassepuutuvate dokumentidega (täpsemalt saab lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale).
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Käendaja tagasinõuet põhivõlgniku vastu reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 152, mille kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Kui käendaja ei esita võlausaldaja vastu vastuväiteid, mis põhivõlgnikul olid võlausaldaja vastu, ja täidab kohustuse, ei lähe võlausaldaja nõue käendajale üle ulatuses, milles käendaja vastutus oleks nendest vastuväidetest tulenevalt vähenenud, kui käendaja ei tõenda, et ta neid vastuväiteid ei teadnud ega pidanudki teadma. Põhivõlgnikult võib nõuda kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 69 lg 5).
Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 70 sätestatut: solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks (ei kohaldata, kui solidaarvõlgnik täitis kohustuse pärast seda, kui nõue oli aegunud tema või solidaarvõlgniku suhtes, kellele ta tagasinõude esitas). Koos tagasinõudega aegub ka VÕS § 69 lõikes 5 sätestatud mõistlike kulutuste hüvitamise nõue, samuti tagasinõude asemel esitatavad võimalikud käsundita asjaajamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
Täitedokumendi (kohtulahendi) alusel on võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kellel on täitemenetluse seadustikust tulenevalt erinevaid võimalusi nõude täitmseks – nt mh võlgniku vara tagasivõitmine (TMS 8.ptk 4.osa), sissetuleku/asjade arestimine, müümine, jne. Võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi (TMS § 59).
Kohtusse pöördumisel tuleks kaaluda erinevaid võimalusi, samuti on võimalik taotleda vajadusel riigi õigusabi või pöörduda õigusnõustamisele koos asjassepuutuvate dokumentidega (täpsemalt saab lugeda siit: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale).
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Re: Nõue põhivõlgniku vastu
Tänud vastamast.Sain infot juurde.
Olukord muidu tagasivaatena selline.2010 kevadel andis pank sõbra ja minu(kui käendaja) maksekäsu kiirmenetlusega kohtusse.Selleks hetkeks oli makstud umbes pool võlast,kuid makse ei tehtud sõbra poolt juba ligi aasta.Mulle küll helistati pangast ja teavitati mind ja nõuti minupoolset maksmist,aga siis saime veel sõbraga läbi,ning ta ütles,et kuna tema võtis laenu,siis tema ikka ise maksab,ning ärgu mina muretsegu ega maksku ise midagi.2010. juunis tuli kohtust teade,kuna olime nõustunud summaga(õigemini sõber nõustus,sest kõik oli panga poolt õige ja mina lihtsalt ei esitanud vastuväidet).Pank oli nõus meiega sõlmima kokkuleppe vaid peale kohtuotsust.Augusti algul 2010. sõlmisimegi pangaga,sõber ja mina, kohtumääruse täitmise kokkuleppe ja asi kohtutäituri kätte ei läinud.Sellega pidime tasuma igakuiselt selle võla pangale.Jälle ütles sõber,et mina ei pea muretsema ja ta maksab ise kõik,sest laenu võttis tema.Ja kuni kevadeni 2011. ta maksiski kuidagi seda kokkuleppet,kuid siis juhtus midagi tema suhtumises ja enam ta ei maksnud. Maksta oli jäänud suht tühine summa veel laenust,ning kuna kohtu otsusega oli see summa meilt välja nõutud,siis tekkis olukord,et asi läheb kohtutäituri kätte.Kuna endal oli just vastupidi vaja,et selliseid jamasid ees poleks,siis maksin 2011. sügisel selle õnnetu jäägi ise ära.Kuni selle ajani polnud mina ise midagi maksnud.Algul püüdsin sõbralikult ise seda raha kätte saada,ning sõber isegi lubas kõik mulle ilusti ära maksta.Tunnistan,et olime juba 30 aastat sõbrad olnud ja probleeme pole olnud. Kuid nüüd 2012. kevadel inimene hakkas vältima mind ja hoidub üldse kontaktidest.Küsimus järgmine,et millal lõpeks aegumine millal mina saaks temalt raha tagasi nõuda? Ja kas seda võiks üritada teha ka maksekäsu kiirmenetluse vormis?
Olukord muidu tagasivaatena selline.2010 kevadel andis pank sõbra ja minu(kui käendaja) maksekäsu kiirmenetlusega kohtusse.Selleks hetkeks oli makstud umbes pool võlast,kuid makse ei tehtud sõbra poolt juba ligi aasta.Mulle küll helistati pangast ja teavitati mind ja nõuti minupoolset maksmist,aga siis saime veel sõbraga läbi,ning ta ütles,et kuna tema võtis laenu,siis tema ikka ise maksab,ning ärgu mina muretsegu ega maksku ise midagi.2010. juunis tuli kohtust teade,kuna olime nõustunud summaga(õigemini sõber nõustus,sest kõik oli panga poolt õige ja mina lihtsalt ei esitanud vastuväidet).Pank oli nõus meiega sõlmima kokkuleppe vaid peale kohtuotsust.Augusti algul 2010. sõlmisimegi pangaga,sõber ja mina, kohtumääruse täitmise kokkuleppe ja asi kohtutäituri kätte ei läinud.Sellega pidime tasuma igakuiselt selle võla pangale.Jälle ütles sõber,et mina ei pea muretsema ja ta maksab ise kõik,sest laenu võttis tema.Ja kuni kevadeni 2011. ta maksiski kuidagi seda kokkuleppet,kuid siis juhtus midagi tema suhtumises ja enam ta ei maksnud. Maksta oli jäänud suht tühine summa veel laenust,ning kuna kohtu otsusega oli see summa meilt välja nõutud,siis tekkis olukord,et asi läheb kohtutäituri kätte.Kuna endal oli just vastupidi vaja,et selliseid jamasid ees poleks,siis maksin 2011. sügisel selle õnnetu jäägi ise ära.Kuni selle ajani polnud mina ise midagi maksnud.Algul püüdsin sõbralikult ise seda raha kätte saada,ning sõber isegi lubas kõik mulle ilusti ära maksta.Tunnistan,et olime juba 30 aastat sõbrad olnud ja probleeme pole olnud. Kuid nüüd 2012. kevadel inimene hakkas vältima mind ja hoidub üldse kontaktidest.Küsimus järgmine,et millal lõpeks aegumine millal mina saaks temalt raha tagasi nõuda? Ja kas seda võiks üritada teha ka maksekäsu kiirmenetluse vormis?
Re: Nõue põhivõlgniku vastu
Nagu eelmises vastuses märgitud, Teie kui käendaja tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue põhivõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil Te täitsite kohustuse või võlausaldaja esitas Teie vastu hagi kohustuse täitmiseks.
Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata lepinguvälistele nõuetele, välja arvatud kui võlgnik nõude kohta andnud võlatunnistuse või mille kohta on sõlmitud muu täitmiseks kohustav kokkulepe. On seisukohti, et igasugune selge nõue on maksekäsuna menetletav.
Kohtusse pöördumise kohta: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale. Vajadusel on võimalik taotleda riigi õigusabi.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata lepinguvälistele nõuetele, välja arvatud kui võlgnik nõude kohta andnud võlatunnistuse või mille kohta on sõlmitud muu täitmiseks kohustav kokkulepe. On seisukohti, et igasugune selge nõue on maksekäsuna menetletav.
Kohtusse pöördumise kohta: http://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse-poordujale. Vajadusel on võimalik taotleda riigi õigusabi.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo