Palgavõlgnevus

Tere,

Minu endisel tööandjal tekkisid makseraskused, mistõttu jäi mulle maksmata osa töötasust ja töölepingu lõpetamisega seotud hüvitis. Kuna tööandja oma kohustusi minu ees ei täitnud, pöördusin tema vastu töövaidluskomisjoni nõudega, mis koosnes järgmistest osadest:
- kahe kuu maksmata palk;
- maksmata puhkuse kompensatsioon;
- viivis tähtaegselt tasumata palgalt;
- ühe kuu keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest.

Töövaidluskomisjoni otsustega mõisteti nimetatud summad minule välja. Otsused on tänaseks jõustunud ja ei kuulu vaidlustamisele.

Võttes aluseks töövaidluskomisjoni otsused, algatas kohtutäitur minu avaldusel endise tööandja suhtes täitemenetluse. Täitemenetlus aga tulemust ei andnud (firma oli maksejõuetu, vara puudus) ning need lõpetati minu avalduse alusel.

Saatsin ettevõttele pankrotihoiatuse ja andsin sisse pankrotiavalduse, kuid olin sunnitud selle tagasi võtma, kuna mul ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid ajutise halduri tasu deponeerimiseks. Mida sellises olukorras teha, kus tööandja ise keeldub oma maksevõimetuse korral pankrotiavaldust sisse andmast (kuigi seaduse järgi ta seda tegema peaks), et töötukassa kaudu saaks töötaja oma töötasu kätte, arvestades, et töötajal endal pole vahendeid pankrotimenetluse algatamiseks? Kas peaks pöörduma prokuratuuri?

Ette tänades.

Prokuratuuri pöördumine ei anna Teie jaoks mingit tulemust. Ilmselt ei ole tegemist kuriteoga. Isegi, kui pankrotimenetlus oleks algatatud firma suhtes, siis Teie kirjas sisalduvast infost saab teha järelduse, et pankrotimenetlus oleks lõpetatud, kuna ei piisa vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kahjuks tuleb ilmselt nentida, et välja mõistetud töötasu ei õnnestu Teil firmalt saada.
Ainsaks võimaluseks oleks ikkagi pankrotimenetluse algatamine. Kui tegemist on ettevõtte püsiva maksejõuetusega, on pankrotiavalduse kohustatud esitama ettevõtte juhatuse liikmed või likvideerijad. Pankrotimenetluse võib algatada ka muu võlausaldaja.


Vastas Kaja Kiilo