Tere.
Kas nõude loovutaja ja nõude omandaja võivad leppida lepingus tasu osas selliselt, kus nõude omandaja ei maksa nõude loovutajale konkreetsel kuupäeval vaid leppivad selliselt, et nõude omandaja maksab loovutajale tasu alles siis kui võlgnik on tasunud nõude omandajale võla? Ja kas osalise tasu puhul võlgniku poolt võib tasu määra arvestada protsendina laekunud summast ja see loovutajale välja maksta?
Aitäh!
Nõude loovutamise leping
Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks on füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult sisenedes foorumisse id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse vastavale juristile Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 1 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Foorumi sihtgrupiks on füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult sisenedes foorumisse id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse vastavale juristile Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 1 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
-
- Postitusi: 2795
- Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26
Re: Nõude loovutamise leping
Tere
Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Nõude loovutamine on käsutustehing, mille sisuks on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale. Üheks enimlevinumaks näiteks nõude loovutamise puhul on inkassoettevõtete tegevus. Nemad omandavad võlausaldajatelt, kelle nõue võlgniku vastu on muutnud sissenõutavaks, nende nõudeõigused ja tegelevad võla edasise sissenõudmisega ise edasi.
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
Nõude loovutamise tasu suurust aga selle maksmise viisi seadusega ei sätestata.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Nõude loovutamine on käsutustehing, mille sisuks on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale. Üheks enimlevinumaks näiteks nõude loovutamise puhul on inkassoettevõtete tegevus. Nemad omandavad võlausaldajatelt, kelle nõue võlgniku vastu on muutnud sissenõutavaks, nende nõudeõigused ja tegelevad võla edasise sissenõudmisega ise edasi.
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
Nõude loovutamise tasu suurust aga selle maksmise viisi seadusega ei sätestata.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist