Europargi leppetrahvid

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 1 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Postitusi: 1
Liitunud: 09 Mär 2022, 22:56

Re: Europargi leppetrahvid

09 Mär 2022, 23:29

Tere

aastate eest kasutas teine isik minu autot, Sai seda kasutades leppetrahvi AS Ühisteenustelt. Võttis nendega kohe ühendust (mind ei teavitanud) ja palus trahvi tühistada. Need keeldusid ja kirjutasid, et kui leppetrahvi ei tasuta esitatakse nõue inkassosse järgnevalt (väljavõtte e-kirjast): "Inkassole edastame me ainult sõidukiga seotud andmed ehk siis sõiduki number ja kui leppetrahvi menetlemise käigus on meile teatavaks saanud ka sõiduki kasutamisega seotud isik, siis need andmed samuti".
Isik palus siis edastada trahv nimeliselt tema, kui rikkuja nimele. AS Ühisteenusted jätsid selle tegemata ja isik jättis ka trahvi tasumata.

Nüüd juba aastad hiljem, saatis Julianus Inkasso OÜ mulle kirja, kus nõudis trahvi, viimiste ja sissenõude kulude tasumist. (40 eurolt oli summa juba 82.17 euri kokku).

Teavitasin neid, et ma polnud rikkuja ja edastasin kogu info rikkuja suhtlusest AS Ühisteenustega, milele käigus tegelik rikkuja tuvastati Julianus Inkasso OÜ, ning teavitasin, et nad peaksid oma nõude tegelikule rikkujale esitama.

Julianus Inkasso OÜ väitis-

"Trahvi eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Kui teate, kes oli trahvi tekitaja, saate võlanõude esitada talle. Meie kahjuks seda teha ei tohi.

Kas ma saan õigesti aru, et nad väidavad, et ma maksku trahv ära ja siis nõudku ise see sisse rikkujalt?
Mulle tundub nende väide kuidagi valetamsena ja kui nad tahavad saada leppetrahvi tasumist peaksid nad ikkagi esitama oma nõude tegelikule rikkujale (seda enam, et see on juba AS Ühisteenuste poolt tuvastatud.

Kas on mingi kohtulahend vüi seadusepunkt, mis näitab ära, et nad ei või nõuet minu vastu pöörata, kui rikkuja on tuvastatud ja peavad oma nõudega pöörduma tegeliku rikkuja poole?

Postitusi: 2655
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Europargi leppetrahvid

10 Mär 2022, 21:31

Tere

VÕS §-de 16 ja 20 on õiguslikuks aluseks lugeda parkimisalale sissesõiduga sõlmituks parkimiskoha üürileping (Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p-d 12-14). Parkimisleping sõlmitakse seega VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Omaniku vastutuse aluseks on liiklusseadus. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-s 2 sätestatakse, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, mootorsõidukit kasutanud isiku aadress, mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood ja mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited Seega , kui parkimislepingu sõlmijat ei ole võimalik tuvastada, eeldatakse, et parkimistingimuste rikkumise eest vastutab omanik. Kui omanikul on võimalik tõendada, et lepingu sõlmis ja lepingutingimusi rikkus keegi teine, langeb vastutus tegelikule juhile.
Ehkki inkassofirma ei pruugi Teie vastuväiteid arvestada, puudub inkassoettevõttel ka võimalus võlgnevust kelleltki kohtusse pöördumata sisse nõuda. Kohtu menetluses saate aga tugineda eelviidatud õiguslikele alustele ja tõendada autot tegelikult juhtinud isiku ütlustega.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Postitusi: 1
Liitunud: 08 Juul 2022, 10:49

Re: Europargi leppetrahvid

08 Juul 2022, 10:53

21 Mär 2021, 21:44
kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu
Tere, ma otsisin valikuliselt EUROPARKI parkimistrahvidega seotud lahendeid, kus oleks ka leppetrahvi vähendatud või Kostja kasuks oleks otsustatud, kuid ei leidnud ühtegi sellist.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... cliNumber=

Kas oskate välja tuua mõne lahendi, kus selline lõpptulemus on saavutatud kohtupraktikas, nagu Te ütlete?

Suur tänu ette!

Postitusi: 2655
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Europargi leppetrahvid

08 Juul 2022, 17:25

Tere

Isikule jääb alati võimalus paluda leppetrahvi vähendada, kui see tundub ebamõistlik. Selleks tuleb esitada avaldus trahvi esitanud isikule. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, saab ka kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel kohustatud poole taotlusel vähendada. Seda saab teha mh ka põhjusel, et nõude esitamisega on liiga kaua viivitatud (Riigikohtu 21. detsembri 2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16)
Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Teie viidatud väljavõtet sisaldav postitus on tehtud üle aasta tagasi. Kohtupraktika on aga pidevas arengus kuivõrd kohtusse pöördumisel lähtutakse tavapäraselt juba tehtud lahenditest ning esitatakse nõuded neist lähtuvalt.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Postitusi: 1
Liitunud: 14 Sept 2022, 10:06

Re: Europargi leppetrahvid

14 Sept 2022, 10:09

selle lausale : et ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu.

sain Europargist sellist komentaari: Leppetrahv on abinõu, mis tagab lepingu täitmise ja väldib selle rikkumist tulevikus. Et leppetrahv oma eesmärki täidaks, ei saa trahvisumma olla võrdne parkimistasuga. Nii oleks sõidukijuhil soodsam jätta parkimistasu maksmata ja loota, et parkimiskorraldaja rikkumist ei avasta . Trahvi saades viitaks ta inimlikule tahtmatule eksimusele, et saaks trahvi asemel tagantjärele parkimistasu maksta. Parkla kontrollimisel puuduks sel juhul mõte.

Nii suureneks märgatavalt parkimiskorra rikkumiste hulk. See omakorda raskendaks õiguskuulekatel klientidel parkimisteenust kasutada. Samuti peab leppetrahv katma kahju, mis lisaks maksmata jäänud parkimistasule hõlmab ka trahvi vormistus-, menetlus- ja sissenõudmiskulusid. Seetõttu on parkimistingimustes kasutatav leppetrahvi suurus põhjendatud.

Leppetrahvi proportsionaalset suurust saab hinnata liiklusseaduse alusel. Selle järgi ei tohi viivistasu/parkimistrahvi määr ületada 31 eurot ööpäevas. Analoogselt on EuroPark määranud leppetrahvi maksimaalsuuruseks 30 eurot. See on väiksem liiklusseaduses lubatud maksimumtrahvist. Seega on trahvisumma mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega.

Kas see on ok ?

Postitusi: 2655
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Europargi leppetrahvid

14 Sept 2022, 21:24

Tere

Teile esitatud seisukoht võib olla asjakohane ning Liiklusseaduse viivistasu sätete kohaldamine analoogia korras õigustatud.
Ehkki leppetrahv ei tohi üldreeglina ületada põhinõuet ehk parkimistasu, võib parkimise täpse kestvuse välja selgitamine olla võimatu. Seega on aktsepteeritav kohaldada viivistasu maksimaalset määra ka parkimislepingus tüüptingimusena märgitud leppetrahvile.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Postitusi: 1
Liitunud: 21 Sept 2022, 16:54

Re: Europargi leppetrahvid

21 Sept 2022, 16:56

Tere,

lugesin välja Teie varasemast postitusest, et kui mootorsõiduki omanik annab sõiduki kasutada teisele isikule, peab ta sõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt sõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama andmeid isiku kohta, kellele sõiduk kasutada anti – kuue kuu möödumisel kohtu nõudmisel nimetatud andmeid esitama ei pea

Samuti loen välja, et eraõiguslikku leppetrahvi saab nõuda ainult lepingupoole käest – nii on lepingupooleks eraparklasse sõitnud juht, kes aga ei pruugi olla mootorsõiduki omanik ega vastutav kasutaja

Sellest tulenevalt minu küsimus – mulle on esitanud Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ettepaneku EFTA Legal büroo poolt kes esindab Europark Estonia OÜ-d kahes leppetrahvis. Leppetrahvide väljastamise kuupäevad on 10.04.2022 ning 02.08.2021. Mõlemast leppetrahvist on möödunud enam kui 6 kuud ning hetkel ei ole mul enam andmeid selle kohta, kes sõidukit nendel kuupäevadel kasutas. Kas võin esitada kohtule vastuväite ning palve menetlus lõpetada lähtudes Teie varasemast postitusest ning kui jah siis millisele seadusele ja/või paragrahvile võin tugineda vastuväidet kirjutades?

Ette tänades

Postitusi: 2655
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Europargi leppetrahvid

22 Sept 2022, 21:15

Tere

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-s 2 sätestatakse, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi, mootorsõidukit kasutanud isiku aadress, mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood ja mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. LS § 72 lg 3 kohaselt laienevad vastutavale kasutajale LS § 72 lg-s 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga.
Riigikohus on 23.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16 punktis 11 leidnud, et: „Parkimislepingu p 1 järgi sõlmitakse parkimisleping VÕS-s sätestatud korras parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Parkimistingimuste p 10 järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata.“ Kui esineb seaduses sätestatud alus, millest tulenevalt omanik ei vastuta, siis peab omanik esile tooma asjaolud, mis võimaldavad kohustatud isiku määratleda. Kui omanik tõendab hagimenetluses, et sõidukit kasutas sellel ajal keegi teine, on hagejal võimalik TsMS § 208 alusel taotleda kostja asendamist.
Lugupidamisega

Tiina Mölder
Jurist

Vasta