Korteri kinkeleping ja kinkija õigused
Postitatud: 18 Mär 2023, 16:16
Tere.
Olen 93. aastase lähisugulase ristitütar. Nüüdseks ka tema vabatahtlik seltsiline, abiline toidutoomisel, hügieenitoimingutega toimetulemisel jms.
Ristiisa kinkis oma kahetoalise korteri 2014.a. notariaalse lepinguga ära. Kinkelepingus on määratud, et kinkija võib elada seal tasuta kuni oma surmani.
Kinkija majas on toimiv korteriühistu. Kingi saajateks, omanikeks, on abielupaar, kes elab oma eramus, teisel aadressil.
1) Kas kinkija on kohustatud tasuma KÜ arve alusel ka renoveerimislaenu?
Kuna KÜ arvel on kõik read, (ühiselekter, vesi, kanalisatsioon, halduskulu, renoveerimise pangalaen) kokkuvõtlikult lõppsummana, siis siiani tasub
kinkija need oma pangakontolt.
2) Kas omanikul on õigus paigutada kinkija korterisse ajutiselt/alaliselt elama oma tuttavat/sugulast? Korteri üldpind on 54 m2.
Novembrist (2022.a.) kuni märtsini (2023.a) - neli kuud elas selles korteris omaniku lähisugulane. Kusjuures kõik kulud kandis minu ristiisa.
3) Omanik sõlmis korterile kindlustuspoliisi.
Kas on õigustatud nõudmine, et igakuiseid arveid peab tasuma kinkija (põhjendusel, et tegu on vana ja peast segi vanainimesega).
Lisaks on hakatud minu ristiisa hirmutama võimalusega, et kui ta omaniku soovidega ei nõustu, siis paigutatakse ta hooldusasutusse. Mina tean, et see on manipuleerimine, nii lihtsalt need asjad ka ei käi, kuid eakale inimesele tundub selline käitumine väga ebaõiglasena.
Siit ka viimane küsimus.
Kas siis, kui ongi tõsine vajadus, hooldushaigla/ hoolekandeasutuse teenuse järgi, võib omanik realiseerida korteri enne kinkija surma?
Olen ette väga tänulik, ootan vastust!
Olen 93. aastase lähisugulase ristitütar. Nüüdseks ka tema vabatahtlik seltsiline, abiline toidutoomisel, hügieenitoimingutega toimetulemisel jms.
Ristiisa kinkis oma kahetoalise korteri 2014.a. notariaalse lepinguga ära. Kinkelepingus on määratud, et kinkija võib elada seal tasuta kuni oma surmani.
Kinkija majas on toimiv korteriühistu. Kingi saajateks, omanikeks, on abielupaar, kes elab oma eramus, teisel aadressil.
1) Kas kinkija on kohustatud tasuma KÜ arve alusel ka renoveerimislaenu?
Kuna KÜ arvel on kõik read, (ühiselekter, vesi, kanalisatsioon, halduskulu, renoveerimise pangalaen) kokkuvõtlikult lõppsummana, siis siiani tasub
kinkija need oma pangakontolt.
2) Kas omanikul on õigus paigutada kinkija korterisse ajutiselt/alaliselt elama oma tuttavat/sugulast? Korteri üldpind on 54 m2.
Novembrist (2022.a.) kuni märtsini (2023.a) - neli kuud elas selles korteris omaniku lähisugulane. Kusjuures kõik kulud kandis minu ristiisa.
3) Omanik sõlmis korterile kindlustuspoliisi.
Kas on õigustatud nõudmine, et igakuiseid arveid peab tasuma kinkija (põhjendusel, et tegu on vana ja peast segi vanainimesega).
Lisaks on hakatud minu ristiisa hirmutama võimalusega, et kui ta omaniku soovidega ei nõustu, siis paigutatakse ta hooldusasutusse. Mina tean, et see on manipuleerimine, nii lihtsalt need asjad ka ei käi, kuid eakale inimesele tundub selline käitumine väga ebaõiglasena.
Siit ka viimane küsimus.
Kas siis, kui ongi tõsine vajadus, hooldushaigla/ hoolekandeasutuse teenuse järgi, võib omanik realiseerida korteri enne kinkija surma?
Olen ette väga tänulik, ootan vastust!