Pärast korteri müümist ostja poolt esitatud hagiavaldus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Pärast korteri müümist ostja poolt esitatud hagiavaldus

16 Nov 2022, 17:11

Tere!

Ahiküttega korter sai müüdud kenas korras ning teadmisega, et ahi ning pliit on töökorras, kuna korstnapühkija järeldus pärast küttekollete puhastamist oli - tohib kütta. Ahju uksel oli tõesti vahe sees, mida müümise hetkel sai ka viidatud. Pliidi raua juures oli ühest kohast segu välja tulnud, mis oli ostjale kenasti näha. Ahju kahhelkivide vuukide vahed olid aastaid tagasi parandusseguga parandatud.
Nüüd on ostja poolt tulnud advokaadi abiga hagiavaldus koos (3 nädalat pärast ostu tehtud) pottsepa analüüsiga (kohal vaid uus omanik). Selles on välja toodud hulk ka müüja silmale nähtamatuid puudusi. Lisaks on ahju vahepeal kahjustatud - kahhelkivide vuukide vahed on parandussegust tühjaks tehtud.
Kas tõesti selline väljapressimise maiguline raha nõudmine müüja käest on aktsepteeritud ja müüja on kohustatud kinni maksma nii ostjale näha olnud puudused, müüjale teadmata olnud puudused kui ka ostja poolt lisaks tehtud kahjustused? Kas on mingigi võimalus, et selline nõudmine on alusetu?

Lugupidamisega ja tänulik

Re: Pärast korteri müümist ostja poolt esitatud hagiavaldus

17 Nov 2022, 10:33

Tere

Igat Teie kirjeldatud väidetavat puudust tuleks hinnata eraldi. Eristada tuleb selliseid puudusi, mis olid ostjale enne lepingu sõlmimist teada või tavalise ülevaatamise käigus kergesti tuvastatavad. Samuti on oluline vaadelda lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatud informatsiooni, sealhulgas müügikuulutust ja lepingus lepinguobjekti kirjeldust.
Müüja saab vastutada vaid nende puuduste eest, mis ei olnud lepingut sõlmides teada ja mida saab liigitada varjatud puudusteks. Varjatud puudus seaduse tähenduses on lepingutingimustele mittevastavus, mis on esemel lepingu sõlmimise hetkel, millest müüja ostjat ei teavitanud ja mida ostja ei saanud ka ise lepingut sõlmides esemel märgata. Kui puudub kokkulepe ehk lepingutingimus eseme teatud omaduse suhtes, siis tuleb hinnata, kas asi vastab selleks ettenähtud kasutuseesmärgile ning lisaks ka, kas see vastab vähemalt samale kvaliteedile, mida tavaliselt omavad samasse kaubagruppi kuuluvad sarnased asjad.
Riigikohtu selgituste kohaselt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21):
· puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);
· puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);
· ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4);
· sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2);
· ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
Soovitan Teil iga nõude õiguspärasuse hindamiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta