Politsei juurdluse alustamine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Politsei juurdluse alustamine

10 Jaan 2022, 22:12

Mobiilifirma esindusse sisenes meesterahvas ja teatas müüjale, et soovib välja valida arvuti, mille ostab talle hiljem sünnipäevaks välja naisterahvas. Kui arvuti oli välja valitud, sõlmiti sellele kindlustusleping. Meesterahvas esitles ennast minu nimega. Müüja paraku dokumenti ei küsinud ja kindlustusleping sõlmiti minu nimele. Mõne tunni pärast sisenesid esindusse kaks naisterahvast ja meesterahvas (mitte arvuti väljavalinu) ja ostsid arvuti välja. Kõik nimetatud inimesed kandsid maski nagu kord ette näeb.

Samal päeval sain kindlustuslepingu sõlmimise kohta teenindusest e-kirja. Võtsin teenindusega ühendust ja teatasin, et mina ei ole lepingut sõlminud ega arvutit ostnud. Kindlustuslepingu järgi oleks esimene makse toimunud kahe kuu pärast. Summa oleks liidetud minu igakuisele nö muutuvale arvele. Juhtunusse sekkumata oleksin kannatanud automaatselt edasisi kindlustusmakseid tehes kahju.

Politsei teatas, et menetlustei ei alusta, sest ma ei ole kannatanud kahju. Kas selline põhjendus on pädev või on mõtet esitada kaebus?

Re: Politsei juurdluse alustamine

11 Jaan 2022, 19:25

Tere

Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette, et kuriteo ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad seaduses nimetatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Seadus lähtub põhimõttest „kuriteokahtluse korral kriminaalmenetluse kasuks” ning kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlus alustada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita. Taunida tuleb Riigikohtu hinnangul kriminaalmenetluse alustamist vaid olukordades, kui puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.
Tihtipeale võib aga ette tulla seda, et kuriteo avaldusele või kaebusele saadetakse vastuseks teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Teatist on võimalik vaidlustada prokuratuuris ja otstarbekas on seda igal juhul teha, kui alustamata jätmiseks õigustust pole. Selleks tasub aga hoolikalt alustamata jätmise põhjendusi lugeda.
Kui põhjenduste tõlgendamine ja mõistmine raskusi valmistab, soovitan pöörduda konkreetse teatisega olukorrale hinnangu saamiseks õigusteadmistega isiku poole.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta