Küsimus Põhiseaduse kohta

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Küsimus Põhiseaduse kohta

16 Mär 2021, 22:13

Tere

Kas Eesti riigil on õigus anda välja kolmandatele isikutele minu andmeid? Inimõigustes on kirjas Õigus Isikuandmete kaitsele. Antud hetkel jagab Transpordiamet vähemalt Europarkile välja kõigi inimeste andmeid kui Europark selleks vaid huvi näitab. Kuna on loodud kohtupretsedent siis kas ei ole võimalik ,et seda ligipääsu saab lõpuks taotleda iga huvitatud osapool? Füüsilise isikuna ei ole minul võimalus hankida kellegi andmeid isegi siis kui mul on rahaline huvi või ükskõik kui põhjendatud huvi.
Teine küsimus on samuti seotud Inimõiguste ja Eesti Põhiseadustega. Eesti.ee lehel on Inimõigusena kirjas Õigus abielule kuid Põhiseaduses on seda piiratud kui liitu mehe ja naise vahel.
Kas mõlemal juhul pole tegemist Inimõiguste rikkumisega ja kas riigi valitsustel on õigust Inimõigusi piiritleda ja ümber sõnastada?

Ette tänades

Re: Küsimus Põhiseaduse kohta

22 Mär 2021, 22:59

Tere

Eestis on isikuandmete kaitseks kehtestatud isikuandmete kaitse seadus, mis lubab teatud tingimustel isikuandmeid väljastada. Andmeid ei tohi siiski väljastada ükskõik kellele ja põhjendamatult. Õigustatud huvi olemasolu tuleb andmete taotlejal tõendada. Soovitan nimetatud õigusaktiga tutvuda https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011
Inimõigusena on kirjas õigus abielluda ja luua perekond. EV Põhiseaduses ei mõtestata lahti abielu ega perekonna definitsiooni, seda tehakse perekonnaseaduses. Usun, et nõustute minuga, et on vajalik täpsustada, mis on abielu ja mis on perekond. Seega ei ole kuidagi ühegi õigusaktiga vastuolus EV Riigikogu poolt vastu võetud perekonnaseaduse sõnastus kui ühiskondliku kokkuleppe väljendus. On võimalik, et seadused aja jooksul elule nii öelda jalgu jäävad. Siis tuleb algatada seaduse muudatus. Asjaolu, et seoses ühiskonna arenguga on tekkinud vajadus midagi kaasajastada ei tähenda aga vastuolu inimõiguste või Eesti Vabariigi Põhiseadusega.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta