Korteriühistu asutamine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Korteriühistu asutamine

28 Dets 2020, 20:30

Soovin teada, kuidas samm-samult asutada 4 korteriga elamus ühistu, et ühiselt remondiks raha koguda jms. Seni pole reaalselt toimivat ühistut?
Kas piisab, kui kaks korterit neljast on nõus?
Kas saab praeguses olukorras rajada toimiva ühistu elektrooniliselt , nt meilide või Skype'i teel?
Mis peab asutamiskoosolekul toimuma?
Kuidas vormistada asutamiskoosoleku protokoll jm dokumendid?
Kuidas määrata remondifondi igakuiste maksete suurus?
Kas on võimalik häältearvu ja remondiks osamaksete seos korteri suurusega, st suurema korteri omanik omab kaalukamat häält ja tasub suuremaid kulusid?

Re: Korteriühistu asutamine

04 Jaan 2021, 23:50

Tere

On võimalik, et Teie majale on korteriühistu juba moodustatud. 1. jaanuaril 2018, kui jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, moodustati kortermajades, kus polnud veel korteriühistut moodustatud, korteriühistu automaatselt. Kas korteriühistu on moodustatud, saate kontrollida e-äriregistrist (https://ariregister.rik.ee/) sisestades otsinguväljale oma maja aadressi.
Milliseid kohustusi seadusemuudatus veel endaga kaasa tõi saate lugeda Eesti korteriühistute Liidu veebilehelt https://ekyl.ee/2018/01/02/andres-jaadl ... eriuhistu/. Ka on üksikasjalikke selgitusi andnud Justiitsministeerium veebilehel https://www.just.ee/et/korteriomandi-ja ... istuseadus

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Re: Korteriühistu asutamine

05 Jaan 2021, 10:28

Olen teadlik, et KÜ on riigi poolt moodustatud.

Tutvusin Teie viidetega, aga Teile minu poolt esitatud küsimused puudutasid seda, kuidas automaatselt riigi poolt rajatud (passiivne, mitte reaalselt toimiv) ühistu toimima panna praktiliselt?
Oleks soov 4 korteriga elamu KÜ-le juhatus valida, otsuseid vastu võtta, seni lihtsalt kokkuleppega asjad ei ole toiminud, fassaadi remonti ei saa teha, remondifond puudub. Võrdselt kõigi omanike kui võrdse häälega juhatuse liikmetena toimimine ei ole andnud tulemust, sest 50% (neljast omanikust kaks) on olnud eri arvamusel.

1.Kas piisab, kui kaks korterit neljast on nõus valima juhatuse?
2.Kas saab praeguses olukorras rajada toimiva ühistu (viia läbi nõuetekohane koosolek) elektrooniliselt, nt meilide või Skype'i teel?
3.Mis peab esimesel üldkoosolekul (või mis nimega koosolek täpselt tuleb kokku kutsuda) toimuma?
4. Kas on võimalik häältearvu ja remondiks osamaksete seos korteri suurusega, st suurema korteri omanik omab kaalukamat häält ja tasub suuremaid kulusid?

Re: Korteriühistu asutamine

13 Jaan 2021, 22:09

Tere

Korteriühistu tegevuse alused on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020005?leiaKehtiv) Juhatuse liikmete valimise õiguslik regulatsioon tuleneb mittetulundusühingute seaduse paragrahvist 22 (11): isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Korteriühistu üldkoosolekul võetakse vastu põhikiri, valitakse korteriühistu juhatus, vajadusel ka revisjonikomisjoni liikmed, kehtestatakse osamaks – tegemist on korteriühistu n-ö likviidsuskapitaliga – harilikult katab see ühe kuu kulud. Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele. Seaduse kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga võib ette näha ka erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
Äärmiselt oluline on arvestada, et asutamiskoosolekul peab kohal olema suurem osa korteriomanikest – 50% pluss üks tingimusel, et enamusele kuulub ka mõtteliste osade kaudu enamik korteriomandite mõttelistest osadest.
Kuina ühistu on juba registreeritud, tuleb nüüd ka ühistu registriandmeid muuta. Selleks tuleb esitada digitaalallkirjastatud avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga.
Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta.
Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Juhatuse liikme registrisse kandmiseks on lisaks vaja tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidist (kui ta ei ole avaldusele alla kirjutanud).

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta