Kaasomanikud ja maja remont

Tere! Küsimus. Kui kaasomanik teeb maja säilitamiseks vajaliku remondi missugused dokumendid on vaja kohtule esitada, et teiselt omanikult tööde ja ehitusmaterjalide hüvitamist nõuda? Teine omanik ei ole vabatahtlikul nõus maksta.

Sain üks kord teilt vastust:

Asjaõigusseaduse § 72 lg 4 näeb ette, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega, kui elamu kuulub Teile ja teisele kaasomanikult võrdsetes osades, siis on Teil õigus nõuda teiselt kaasomanikult poolt ahju ehitamiseks kulunud rahast. Kui teine kaasomanik ei ole nõus tasuma ahju ehitamiseks vajalikust 2600 eurost oma osa so 1300 eurot, siis on Teil võimalus nõuda nimetatud summa tasumist esitades kohtusse hagi kaasomaniku vastu. Riigilõiv 1300 eurolt on 200 eurot, mis tuleb tasuda hagi esitamisel kohtusse. Teil oleks aga odavam esitada avaldus 1300 euro nõudmises maksekäsu kiirmenetluse korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Sellisel juhul on riigilõiv 3% nõutavast summast aga mitte vähem, kui 45 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatakse kohtule elektrooniliselt selliselt, et kohtul oleks seda võimalik töödelda, ja varustatuna avaldaja digitaalallkirjaga või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada avalduse saatja ja saatmise aja.

Peamiselt kõik maja taastamistööd toimuvadki ühiskasutuses olevates ruumides. Kasutuskorda ei ole määratud.
Ehitusfirma eksperthinnang : kandvad konstruktsioonid lagunemas, teisel korrusel terass laseb vett läbi, esimesel korrusel seinadel ja keldris on kõva hallitus.
Korstnapühkija akt: ahju ja puupliidi on keelatud kasutada. Maja on kütmata umbes 3 aastat.

Kui osa ehitusmaterjalide ostutšekidest ei ole säilinud, kuid on olemas erinevate spetsialistide maja olukorra hindamisaktid, ekspertiisid, korstnapühkija akt, pildid (enne remondi ja pärast, hinnapakkumised), kas pildid peavad olema kohtusse igal juhul esitatud? Pangas on võimalik konkreetse kuupäeva maksekinnitus tellida ehituskaupluse nimetusega nind üldise summaga.
Üks firma koostas osutatud tööde arve, firma pangaarvele oli tehtud ettemaks, aga ülejäänud osa sai makstud firmale sularahas, mis siis saab?
Pottsepp üldse soovib tasu sularas saada. Kas ta võib mulle väljastada tõendi, et tööd on tõesti tehtud? Kuidas ma kontrollin, kas pottsepal on litsents, või ahjude ehitamine on tema harrastus ja kas kohtule on see oluline?
Kui teine omanik peaks hakkama soovima müüa oma osa majast, kelle käest siis nõuda tööde hüvitamist? Kas siis ongi abiks valmis kohtuotsus?
Notar ju ostu-müügi tehingu ajal loeb ette : kinnitate, et selle kinnisvara suhtes ei toimu kohtuvaidlustusi momendil. Aga kui kohtuotsus oli tehtud, kuid täitmata, kas need kohustused lähevad üle uuele omanikule?

Teie nõudmisel peab pottsepp esitama Teile dokumendi oma kvalifikatsiooni kohta. Kui aga pottsepal puudub vastav tunnistus, siis on Teie otsustada, kas tellite temalt töö või loobute. Võiksite selles küsimuses pöörduda Päästeameti poole.
Tõenditeks on igasugune teave, mis kinnitab hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagis tuleb viidata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse,
Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Te võite kohtus taotleda enda kui hageja vande all ülekuulamist ning sellisel juhul on tegemist tõendiga. Arvestades tsiviilasjades kohtumenetluse keerukust on otstarbekas kohtusse pöördumisel kasutada advokaadi abi.
Müügi puhul on vajalik hinnas ja muudes asjaoludes kokku leppida ning ühtlasi on siis võimalik arvestada Teie panust, kui olete teinud vajaliku remondi ise ja oma kulul.


Vastas Vambola Olli.

Küsin veel. Kas kohtusse pöördumise aeg ei ole piiratud? Kui näiteks maja taastamiseks vajalikud kulud olid tehtud
suvel 2016, maja teine omanik ei saa kohe kompenseerida, kuid lubab seda teha 2 aasta möödumisel (kogub raha)
ja siis teine omanik ikkagi ei tagasta maja remondi eest raha, kas pöördumine kohtusse oleks aktuaalne ka hiljem?

Kui teine kaasomanik on nõus hüvitama Teie poolt kantud kulutused, siis võite kokkuleppel temaga koostada võlakirja, et ta võlgneb Teile teatud summa ja kohustub selle tasuma mingiks tähtajaks.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Teil on tegemist tehingust tuleneva nõudega. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega.


Vastas Vambola Olli.