Kolm küsimust maareformi, volikogu otsuse ja naabrusõiguse kohta:
1. Kas ajaloolise tee, mis teenindab kolme kinnistut, mõõtmine maareformi käigus eramaa hulka, on õige?
2. Kas kinnistuomaniku avalduse alusel määratud tee avaliku kasutuse lepingut võib volikogu ilma kaalumata muuta tagasi erateeks, kui omanik seda lihtsalt soovib, kuid tegelikult tahab takistada naabril tee kasutust?
3. Kas naabrusõigused on kahjulikult mõjutatud kui teelõigule, mis jääb omaniku kinnistu piiridesse, kuid teenindab kolme naaberkinnistut, on paigaldatud kaks väravat?
Selgituseks, aed on tõstetud edasi vastu naabri hooneid, aeda ning kinnistu piiri.
Maareform, volikogu otsus ja naabrusõigused
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Maareform, volikogu otsus ja naabrusõigused
1. Tegemist on ilmselt väära lahendusega maareformi käigus teostatud maa mõõdistamisega. Samas olite ilmselt Te ise nõus naaberkinnistu piirde sellise paika panemisega ja kirjutasite alla piirprotokollile. Lisaks toimus enamasti maa tagastamine vanades piirides.
2. Kui volikogu otsusega otsustati varasemalt avalik tee muuta era teeks, siis oleksite pidanud vaidlustama sellise otsuse. Kohaliku omavalitsuse volikogul pidid olema kaalukad põhjused sellise otsuse langetamisel.
3. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 ja 2 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu.
Vastas Vambola Olli.
2. Kui volikogu otsusega otsustati varasemalt avalik tee muuta era teeks, siis oleksite pidanud vaidlustama sellise otsuse. Kohaliku omavalitsuse volikogul pidid olema kaalukad põhjused sellise otsuse langetamisel.
3. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 ja 2 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu.
Vastas Vambola Olli.