kutsealane ahistamine

Tere. Küsin seoses kohtusse pöördumisega, mis nõuetele ja õigusnormidele tuleks hagiavalduses tugineda kutsealase ahistamise korral. Sooritasin hiljuti vandetõlgi eksami ja pärast seda hakkas mind e-kirja teel ahistama üks teine, selle keele alal ainsana juba tegutsev vandetõlk. Talle ei meeldinud, et ma eksami sooritasin ja ta asus mind igas mõttes, nii erialaselt kui ka isiklikult solvama ja alavääristama (psühholoogiline ja vaimne vägivald, destruktiivne kriitika, väga ropud sõnad), täiesti ühepoolselt, st mina tema kirjadele ei reageerinud, kuid tema on kirjutanud pidevalt nüüdseks ligi 3 aastat ning on kirjutanud ka laimukirju minu kohta kolmandatele isikutele, kes on mulle sellest teada andnud. Viimasel aastal tegin küll politseile avalduse ja kaebuse justiitsministeeriumile. Need ei andnud aga mingit tulemust ja ahistamine jätkub. Mulle on selge, et see ei ole töökiusamine, sest meil puudub töösuhe, samas oleme mingil määral nagu justiitsministeeriumi alluvuses ja kutsealases suhtes: nt vandetõlkide üritused ja list - milles ma ei julge osaleda, kuna ahistaja on seal pidevalt kohal ja domineerib. Samas ei ole see ka tavaline suhtevägivald, sest ahistamine on otseselt seotud ikkagi (vandetõlgi) kutsealal tegutsemisega ja see sai alguse konkreetselt sellest, et mina osalesin eksamil (ma ei olnud veel kutsetunnistust saanud) ja tema kui juba positsiooniga vandetõlk pidas mind soovimatuks konkurendiks ja omamoodi "kuritarvitas oma ametipositsiooni", et teha minu kohta alavääristavaid avaldusi otse mulle ja kolleegidele ja potentsiaalsetele klientidele. Kuna kõik kohtuvälised kaebused on jäänud tulemusetuks, sooviksin teada, mis nõuetega ja mis õigusnormide alusel peaksin kohtusse pöörduma, et oleks lootust seekord abi saada. Võimaluse korral sooviksin tugineda ka mõnele Euroopa õiguse normile (nt põhiõiguste harta või mõni ahistamisvastane direktiiv? - kui on olemas), nii et kui esimeses astmes minu nõudeid ei rahuldata, siis oleks alust edasi kaevata ja vajaduse korral tugineda isegi Euroopa õigusele. Küsimus tekkis seoses sellega, et jurist, kelle poole pöördusin, keeldub kaalumast Euroopa õigusnorme ja väidab, et asi on puhtalt Eesti siseõiguse asi - kuid kutsealane ahistamine ei ole Eesti õiguses reguleeritud ja nii taandub minu asi tavalisele isikutevahelistele intriigile, mis minu arvates ei anna mulle erilist lootust kohtuasja võita. Jurist, kelle poole pöördusin, ütles, et tegu on puhtalt au ja hea nime teotamisega ja sellest piisab. Minu arvates aga on oluline siin just konkurentsiaspekt ja kutsealane kiusamine - see on aga vist Eesti õiguses reguleerimata asi. Seepärast sooviksingi tugineda lisaks ka Euroopa õigusele, et kindlustada enale võimalikult laiemad alused asja vajaduse korral edasi kaevata, kas või Euroopa Kohtuni välja, et mitte jääda esimeses astmes kaotamise korral täiesti ilma igasuguse kaitsevõimaluseta. Kas võib tugineda ka asjaolule, et see vandetõlk, kes mind ahistab, on varem töökohast (Euroopa Parlament) vallandatud, samuti ahistamise tõttu, ja et ta on viibinud pikaajaliselt psühhiaatrilisel ravil?

Kohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on teise isiku poolt Teie seadusega kaitstud õiguste rikkumine. Nõustajal ei ole võimalik teile anda konkreetseid juhiseid. Antud olukorras oleks Teil otstarbekas pöörduda advokaadi poole, kes esindaks Teid kohtueelses menetluses ja kohtus. Teid nõustanud jurist oli piisavalt pädev, sest selleks, et vajadusel pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, tuleb Teil läbida esmalt Eestis kolm kohtuastet. Kui Teie hagi rahuldatakse esimeses kohtuastmes st maakohtus, siis puudub vajadus pöörduda ringkonna- või Riigikohtusse.
Kui Te soovite nõuda ahistamise ja solvamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, siis saate Teie kui kahjustatud isik esitada kohtusse hagi tekitatud kahju nõudmises. Nõue võib seisneda rahalise nõude esitamises ning ahistava tegevuse lõpetamise nõudmises. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot ja mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot.
Nõuetekohase hagi koostamine on üsna keerukas ja lisaks õigusabi kuludele tuleb tasuda riigilõiv. Kui Teie sissetulek on väike, võite esitada elukohajärgsesse kohtusse taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse blankette on ilmselt võimalik saada kohtu kantseleist aga ka Justiitsministeeriumi kodulehelt alajaotusest „Kohtusse pöördumine“.
Tsiviilasjade menetlemine kohtus toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetele. Hagi sisule esitatavad nõuded on ära toodud TsMS §-s 363. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.


Vastas Vambola Olli.