Käisin 17.ndal Augustil 2015 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Kaasas oli isa ja ex naine. Kuna unustasin pangakaardi maha ning laenasin isalt 5€ et maksta registratuur. Isa ning ex naine nägid, et ma andsin sularahas 5€. Eelmine kuu, Aprill 2016 sain Emaili peale Inaksso poolt, et olen võlgu Põhja-Eesti Regionaalhaiglale. Helistasin koheselt Inakssole ning uurida miks tahavad minult niisama raha. Sain uuesti emaili, et olen võlgu. Saatsin ka 12 ja 13.ndal Aprillil meili Inkassole, kirjutasin kõik nii nagu oli, vastust ei tulnud. Saatsin täna 1.Mai 2016 2-3 kirja meili peale, ei olnud vastust. Saan ikka meili et olen võlgu ja pean maksma. Seletasin Inkassole meili peal, et unustasin pangakaardi maha ja laenasin isalt 5€. Täna helistasin Inkassole ja seletasin uuesti, öeldi et pean ära maksma mitte millegi eest. Küsiti kas mul on kviitung alles, sellest on möödas pool aastat ning miks ma peaksin kviitungi alles jätma. Kviitungi hoidsin alles niikaua kuni lõpetasin hailgas ära ning viskasin prügikasti kus käib ikka prügi. Sain kurjaks ja seletasin selgelt ja mitte kõvema tooniga ning öeldi, et maksa ära ja kõik ning pandi toru ära. Helistasin uuesti ja uuesti aga ei vastatud.
Kas mul on õigus sellega kohtusse minna kui ma pole võlgu mitte ühtegi senti ning mul oli 2 inimest tunnistajad ja seisid registratuur kõrval kui ma maksin sularahas visiidi tasu 5€.
Inkasso minu meilidele ei vasta, saan kirju, et olen võlgu ja maksa ära.
Mul 2 last, ma ei ole elusees karistada saanud, ei vangis istunud ega tingimis olnud. Täitsa korralik meesterahvas olen ja nüüd lihtsalt nõuavad minul 5€ + viivis Inkassole.
Mina ütlen, ma ei maksa mitte millegi eest, kui mul on kuskil võlg/ad siis tasun need kiiremas korras ära aga niisama raha ma ei anna kellegile!
Ma olen valmis minema kohtusse ning mina ei maksa sentigi kohtukulud, sest mina tahan õiglust.
Ning kas mul on õigus nõuda valuraha, minu aeg, närvid, telefoni arve jne.
Visiiditasu ja inkasso
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Visiiditasu ja inkasso
Te peaksite tekkinud arusaamatuse lahendamiseks esmalt pöörduma Põhja-Eesti Regionaalhaigla registratuuri poole. Teie probleemid said alguse haiglast, kus ilmselt jäi fikseerimata Teie poolt makstud visiiditasu. Tuleb nõustuda, et Teie suhtes on haigla käitunud ülekohtuselt loovutades kergekäeliselt oletatava võlanõude inkassofirmale. Inkassofirma täidab antud olukorras Põhja-Eesti regionaalhaigla nõuet Teie vastu.
Kui arusaamatust ei õnnestu muul viisil lahendada, siis ei jää Teil tõesti muud üle, kui pöörduda kohtusse. Kui Te peate vajalikuks, siis võite esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude esmalt haiglale ja kui haigla ei nõustu kohtuväliselt kahju hüvitama, siis tuleks kahju hüvitamise nõudega pöörduda kohtusse.
Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane tegevus. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
Tegemist on mittevaralise kahju tekitamisega ja kahjustatud isik saab esitada kohtusse hagi tekitatud kahju korvamiseks. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot ja mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot.
Arvestades kohtusse pöördumise keerukust oleks Teil otstarbekas pöörduda advokaadi või muu õigusalaste teadmistega isiku poole, kes aitaksid Teil hagi kohtusse esitada ja esindaksid Teid kohtus asja menetlemisel. Nõuetekohase hagi koostamine on keerukas ja lisaks õigusabi kuludele tuleb tasuda riigilõiv. Kui Teie sissetulek on väike, võite esitada elukohajärgsesse kohtusse taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse blankette on ilmselt võimalik saada kohtu kantseleist aga ka Justiitsministeeriumi kodulehelt alajaotusest „Kohtusse pöördumine“.
Vastas Vambola Olli.
Kui arusaamatust ei õnnestu muul viisil lahendada, siis ei jää Teil tõesti muud üle, kui pöörduda kohtusse. Kui Te peate vajalikuks, siis võite esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude esmalt haiglale ja kui haigla ei nõustu kohtuväliselt kahju hüvitama, siis tuleks kahju hüvitamise nõudega pöörduda kohtusse.
Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane tegevus. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
Tegemist on mittevaralise kahju tekitamisega ja kahjustatud isik saab esitada kohtusse hagi tekitatud kahju korvamiseks. Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot ja mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot.
Arvestades kohtusse pöördumise keerukust oleks Teil otstarbekas pöörduda advokaadi või muu õigusalaste teadmistega isiku poole, kes aitaksid Teil hagi kohtusse esitada ja esindaksid Teid kohtus asja menetlemisel. Nõuetekohase hagi koostamine on keerukas ja lisaks õigusabi kuludele tuleb tasuda riigilõiv. Kui Teie sissetulek on väike, võite esitada elukohajärgsesse kohtusse taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse blankette on ilmselt võimalik saada kohtu kantseleist aga ka Justiitsministeeriumi kodulehelt alajaotusest „Kohtusse pöördumine“.
Vastas Vambola Olli.