Praegune ehitusseadustik nõuab, et hooned oleksid ehitusregistrisse kantud nii nagu neid kasutatakse. Mul on nüüd probleem tekkinud sellest, et ehitusregistris olev majandushoone (endine maakividest ehitatud hobusetall, vähemalt 100 aastat vana) oli kolhoos umbkaudu aastatel 1964-67 ümber ehitanud korter/elumajaks (1 korruseline- 4 korterit) ja paigutas sinna oma inimesi elama. Hoonel puudub ehitusprojekt, vähemalt mina ei ole suutnud seda tuvastada, olen käinud ka arhiivides uurimas, samuti väidab vald, et neil see puudub. Kui käis erastamine, siis müüdi see hoone 1992 aastal koos teiste hoonetega ( elumaja + abihooned k.a see majandushoone millest hetkel jutt) minu tädile. Nüüd vald nõuab, et ma teeksin sellele hoonele ehitusprojekti. Kuid mul on küsimus kuidas mina pean tegema ehitusprojekti hoonele mida ma ei ole ehitanud, tegelikult see hobusetall oli juba 100 aastat tagasi ehitud ja kolhoos on omakorda seda hoonet muutnud, raius tallile sisse aknad ja uksed, ehitas sisse ahjud, korstnad ja siseseinad?
Oma perega 2005 aastal sinna majja kolides, tegime oma perega omakorda renoveerimise. Meie renoveerimise tõttu muutus küll küttesüsteem, ahjude asemel on radiaatorid ja kütmine käib keskküttekatlaga. Kuid muus osas me muutuseid ei ole teinud. Selles osas ma nõustun, et mul peab olema ehitusprojekt katlasüsteemile, aga kas ka majale?
Kas selle oleks pidanud vald ära registreerima elumajana enne kui need hooned mu Tädile müüs? Praeguseni on hoones, seinad, aknad ja uksed samas kohas, nagu kolhoos selle ehitanud oli, samuti pole ka maja välised mõõdud muutunud.
Kuidas me peaksime olukorra lahendama.
Kas piisab sellest kui teeme ehitusprojekti asemel ehitusakti ja selle olemasolul taotleda hoone kasutusluba? Või peame ikkagi tegema ehitusprojekti. Millise seaduseparagrahvile viidatakse selle nõudmisel nii vanale hoonele.
Palun ka viiteid seadusepunktidele mille alusel nõuab vald, et umbes 100 aastasele hoonele mida on muudetud 1965-67 aastal tuleb koostada ehitusprojekt. Praegu oleme lasknud teha ülesmõõtmisjoonise, (2016 a.)
Majandushoone on nõukogude ajal elumajaks ehitatud
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Majandushoone on nõukogude ajal elumajaks ehitatud
Teie küsimuses on osaliselt võimatu ülesanne küsimusele vastajale. Millistele sätetele toetub vallavalitsus, peaksite küsima vallavalitsuse ehitusnõunikult. Sellisele küsimusele on võimalik vastata ainult oletuslikult.
Varasemalt pidasid arvestust hoonete ja ehitiste üle rajoonides ja hiljem maakondades inventariseerimisbürood. Andmed ehitiste ja hoonete kohta anti büroode likvideerimisel üle kohalikele omavalitsustele või arhiivi. Kui Teie poolt kirjeldatud hoone müüdi 1992.a. vallavalitsuse poolt Teie tädile, siis oleks vallavalitsus pidanud üle andma tädile ka kogu dokumentatsiooni või valla ehitusregistri olemasolul kandma andmed registrisse.
Lisaks Ehitusseadustikule reguleerib ehitiste registrisse kandmist Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS). EhSRS § 28 lg 7 kohaselt tuleb enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse.
Võib oletada, et vallavalitsus peab vajalikuks ehitise ohutuse hindamist ja sellise nõudmise esitamisel tugineb vallavalitsus EhSRS §-le 28 lg 6, mille kohaselt ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.
Teil tuleks pöörduda vallavalitsuse poole ja paluda kirjalikku selgitust, miks ja millise seaduse sätte alusel vallavalitsus nõuab ehitusprojekti. Siis on võimalik võtta seisukoht, kas esitatud nõudmine on seaduslik. Samas on tegemist haldusmenetlusega ning Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vallavalitsus ei oma õigust püstitada ainult nõudmisi vaid on kohustatud osutama kaasabi probleemi lahendamiseks. Otstarbekas on ikkagi teha koostööd vallavalitsusega ja püüda vältida arusaamatusi.
Vastas Vambola Olli.
Varasemalt pidasid arvestust hoonete ja ehitiste üle rajoonides ja hiljem maakondades inventariseerimisbürood. Andmed ehitiste ja hoonete kohta anti büroode likvideerimisel üle kohalikele omavalitsustele või arhiivi. Kui Teie poolt kirjeldatud hoone müüdi 1992.a. vallavalitsuse poolt Teie tädile, siis oleks vallavalitsus pidanud üle andma tädile ka kogu dokumentatsiooni või valla ehitusregistri olemasolul kandma andmed registrisse.
Lisaks Ehitusseadustikule reguleerib ehitiste registrisse kandmist Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS). EhSRS § 28 lg 7 kohaselt tuleb enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse.
Võib oletada, et vallavalitsus peab vajalikuks ehitise ohutuse hindamist ja sellise nõudmise esitamisel tugineb vallavalitsus EhSRS §-le 28 lg 6, mille kohaselt ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik.
Teil tuleks pöörduda vallavalitsuse poole ja paluda kirjalikku selgitust, miks ja millise seaduse sätte alusel vallavalitsus nõuab ehitusprojekti. Siis on võimalik võtta seisukoht, kas esitatud nõudmine on seaduslik. Samas on tegemist haldusmenetlusega ning Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vallavalitsus ei oma õigust püstitada ainult nõudmisi vaid on kohustatud osutama kaasabi probleemi lahendamiseks. Otstarbekas on ikkagi teha koostööd vallavalitsusega ja püüda vältida arusaamatusi.
Vastas Vambola Olli.