Kust jookseb lubatud piir jälitamise ja lubatud andmete kogumise vahel?

Foorumi reeglid
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 1 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 13
Liitunud: 15 Jaan 2021, 19:35

Kust jookseb lubatud piir jälitamise ja lubatud andmete kogumise vahel?

28 Juun 2022, 22:46

Tere!
Tänapäeval üsna paljud inimesed jagavad sotsiaalmeedias endast väga palju infot. Soovin teada saada kust jookseb lubatud (seadusega) piir isikute andmete kogumise ja keelatud tegevuse vahel. Proovin veidi kitsendada enda küsimust teatud näitedega:

1. Tean enda naabrite nimed. Hakkan googeldama ning leian avalikest allikatest (ilma, et peaksin kedagi enda sõbralisti lisama) erineva informatsiooni naabrite kohta. Kas ma võin tekitada endale nö toimiku naabrite kohta, kus on iga inimese kohta kogutud erineva laadi informatsioon? Kuna tegu on googeldamise teel kätte saadud informatsiooniga - kas ma võin seda infot jagada mõne teise isikuga, kes samuti otsib infot kindla isiku kohta?

2. Kas ma võin luua eelnevas punktis mainitud toimiku kasutades tasulisi andbebaasi - pean silmas näiteks kinnistusraamatu andmeid, kus on võimalik teatud summa eest teha kindlaks kindla kinnistu omaniku või siis kindla nime järgi otsida isikule kuuuva kinnisvara ?

3. Oletame, et keegi suudab mõnda veebilehe murda ning salvestb enda arvutisse veebikeskkonna andmebaasi, mille järel postitab selle kuskil interneti foorumisse. Kas sellise andmebaasi (mida kolmas isik riputas interneti) alla laadimine enda arvutisse/nutitelefoni peale kuulub seaduse keelatud tegevuste hulka (kui ma seda edasi ei levita)

Postitusi: 2545
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Kust jookseb lubatud piir jälitamise ja lubatud andmete kogumise vahel?

29 Juun 2022, 18:37

Tere

Karistusseadustikus on olemas järgnev paragrahv:
§ 137. Eraviisiline jälitustegevus
(1) Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Inimeste jälgimine hõlmab tema korduvat või pikemaajalist varjatud visuaalset vaatlemist kas vahetult või tehniliste vahendite abil, sõnumite salajast pealtkuulamist või läbivaatamist, sõltumata sõnumite edastamise, läbivaatamise või pealtkuulamise viisist ning asjade või inimeste kohta andmeid sisaldavate andmekogude salajast läbivaatamist. Lisaks eraelu ja sõnumisaladuse karistatavusele, on kriminaalkorras karistatav ka arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel.
Aga siia alla ei kuulu info, mis on lihtsasti kättesaadav ka ilma erinevad meetodeid või tehnikat kasutamata. Seega ei kuulu eelduslikult siia alla avalikult kättesaadavad andmed. Küll aga on tegemist küberjälitamisega, kui andmete kätte saamiseks on vajalik muukida lahti mõni konto või murda salasõna.
Tuleb kindlasti märkida, et eraviisilise jälitustegevuse puhul on oluliseks koosseisuliseks tunnuseks andmete kogumise eesmärk. Andmeteks loetakse isikuandmeid, mis iseloomustavad inimese perekonda, päritolu, aga ka sidemeid ning tema varalisi kohustusi. Andmete kogumine avalikest allikatest uudishimu rahuldamise eesmärgil karistatav ei ole. Küll aga on ülimalt tõenäoliselt karistatav andmete kogumine eesmärgiga isikut kuidagi kahjustada või andmebaaside loomine ärilisel eesmärgil.
Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta