Eraisiku pankrot ja tööl käimine

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 1
Liitunud: 18 Aug 2020, 10:46

Eraisiku pankrot ja tööl käimine

18 Aug 2020, 14:52

Tere! Minul on selline lugu, et sattusin paar aastat tagasi kiirlaenude keerisesse. Tol hetkel elasime elukaaslasega koos ning majanduslik seisund tundus selline, et kõik on võimalik tagasi maksta. Nüüd on elukaaslane läinud, kasvatan üksinda väikselt last ning võlakoorem on kõik minu nimel. Summa on piisavalt suur, et ei näe mingit võimalust seda maksma hakata kuna senini pole ma ka tööl käinud väikse lapse kõrvalt. Ei jää ilmselt muud üle kui välja kuulutada isiklik pankrot. Varasid mul ka midagi ei ole. Nüüd sooviksin kindlalt aga tööle asuda ning oma elu otsast alustada. Küsimus järgmine - kui kuulutan välja eraisiku pankroti, kas ja mil moel on mul võimalik kogu palk kätte saada? Kui on tehtud pankrot, kas kohtutäiturid jälgivad järgnevad viis aastat minu olukorda? Ja teine küsimus, kas pankroti avaldus tuleb teha vabas vormis või on kuskil ka mingi kindel ankeet, mis tuleks täita?
Tänud.

Postitusi: 1719
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Eraisiku pankrot ja tööl käimine

25 Aug 2020, 07:26

Tere
Kohtule tuleb esitada pankrotiavaldus ja lisadena tuleb kaasa panna seletuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja vara-võlgade nimekiri, mis tähendab seda, et kirja tuleb panna oma vara koosseis ja oma võlgade koosseis, ehk siis kes on võlausaldaja, võlausaldaja elu- või asukoht ja võlgnetav summa. Kohtule dokumentide koostamisel soovitan kasutada juristi abi, selleks soovitan registreeruda veebilehel https://hugo.legal/tasuta-oigusabi/
Soovitada saab koos pankrotiavaldusega esitada ka kohustustest vabastamise avaldus. See on eelkõige mõistlik sellisel juhul, kui võlgnikul vara puudub ja seetõttu kohtu poolt määratav ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrotti välja kuulutada ei ole võimlaik, sest puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Kui inimene esitab koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus pankroti välja kuulutama ja pärast pankrotimenetluse läbimist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse. Pankroti väljakuulutamisega saab Teie varast pankrotivara ja õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile.
Pärast pankrotimenetluse lõppemist algab kohustustest vabastamise menetlus, mis üldjuhul kestab 5 aastat. Kogu menetluse jooksul loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Kogu nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teisiti.
Enne pankrotiavalduse esitamist soovitan pöörduda võlanõustaja poole. Üheskoos võlanõustajaga võib avastada, et probleemi lahendamine ei olegi nii keeruline kui tundus. Võlanõustajate kontaktid on leitavad https://evnl.ee/abiotsijale/volanoustajad/ , informatsiooni saab ka elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Postitusi: 7
Liitunud: 30 Aug 2019, 20:17

Re: Eraisiku pankrot ja tööl käimine

20 Okt 2020, 15:22

Tere,


Minu küsimus selle kohta:

Kogu nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teisiti.


Kas inimesele ei peaks jääma miinimum ja laste pealt ka veel miinimum?

Postitusi: 1719
Liitunud: 11 Apr 2017, 12:26

Re: Eraisiku pankrot ja tööl käimine

26 Okt 2020, 15:39

Tere

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, on nimetatud täitemenetluse seadustikus.
Nagu ka Teie poolt esile toodud pankrotiseaduse sõnastuse teises pooles on märgitud, saab kohus, asjaolusid arvestades, määrata seadusest erineva määra.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta