Pensionäri eraisiku pankrot

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Pensionäri eraisiku pankrot

04 Juul 2017, 13:03

Tere,

Olen pensionär, kellel on tekkinud võlgnevus, mis tänaseks on ka kohtutäituri kätte jõudnud. Minu pension, mis on ka ainukeseks sissetulekuks, on alla elatusmiinimumi. Muud vara mul ka ei ole. Seepärast, kuigi konto on arestitud, pole kohtutäiturilt sealt midagi võtta.

Nüüd mõtlen esitada kohtule pankrotiavalduse. Pankrotiseaduse järgi on aga võlgniku kohustus tegeleda tulutoova tegevusega või selle otsimisega. Mingeid erisusi pensionäridele ma sellest seadusest välja ei loe. Kas see tähendab, et kui soovin pankrotiavaldust esitada, siis peaksin nüüd pensionärina taas tööd otsima? Või on pensionäriks olemine omaette tulutoov tegevus?
Kas pensionäril on üldse võimalik pankrotiavaldust esitada?

Heade soovidega ning vastust ootama jäädes,
E.K

Re: Pensionäri eraisiku pankrot

07 Juul 2017, 09:03

Tere

Pankrotiseadus ei tee tõepoolest isikutel vahet vanuseliste, sooliste või muude tunnuste järgi. Seega kehtivad seaduse normid ka pensionäride suhtes.

Pankrotiavaldust saavad esitada võlausaldajad, ent pankrotti saab taotleda ka võlgnik ise, esitades selleks maakohtule pankrotiavalduse. Avaldusega tuleb tõestada oma maksejõuetust – avalduses tuleb selgitada maksejõuetuse põhjuseid ja võlgade nimekirja. Nimekirja tuleb lisada võlausaldajate nimed, aadressid, andmed nõuete kohta ning lisaks tuleb märkida ka kõik oma varad. Samuti tuleb tasuda 10€ suurune riigilõiv.
Kui kohus võtab pankrotiavalduse menetlusse, nimetab ta ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri peamine ülesanne on selgitada välja võlgniku vara ning teha kindlaks, kas see katab pankrotimenetluse kulud. Juhul, kui varasid ei ole piisavalt palju, et katta menetluse kulud, lõppeb menetlus raugemisega ehk menetlus lõpetatakse varade puudumise tõttu.
Ajutine pankrotihaldur on sisuliselt võlgniku esindaja ning tal on õigus saada võlgnikult vajalikke dokumente vara ja kohustuste kohta ning isegi viibida võlgniku eluruumides. Oma ülesannete täitmise eest on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu, mille suuruse määrab kohus. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
Pankrotimenetluse juures tuleb ka meeles pidada, et juhul, kui varadest ei piisa ning menetlus lõppeb raugemisega, peab võlgnik tasuma halduri tasu. Kohus võib küll määrata ka halduri tasu katmise riigi vahenditest, kuid seda tehakse üksnes kuni 397 euro ulatuses.

Seega on pankrotimenetlus viimane abinõu võlgadest vabanemiseks kuna on võrdlemisi kulukas ja on tõenäoline oht jääda ilma kogu oma varast, sealhulgas väärtuslikumast vallasvarast.
Seetõttu soovitan esmalt kaaluda põhjalikult muude võimaluste olemasolu, näiteks pöördumist võlanõustaja poole – professionaalsed võlanõustajad aitavad teha selgeks, kuidas Te saaksite võlgnevustega tegeleda ning milliseid väljapääse on olemas. Üheskoos võlanõustajaga võib avastada, et probleemi lahendamine ei olegi nii keeruline kui tundus. Andmeid tegutsevate võlanõustajate kohta on võimalik leida Eesti võlanõustajate kodulehelt aadressil http://www.evnl.ee/noustajad

Vastas Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo OÜ jurist

Vasta