Kui inimesel ei ole vara ja võlad on suured, siis on tõepoolet mõistlik esitada kohtusse võlgniku pankrotivaladus. Pankrotiavaldusega on postiivne see, et pankroti väljakuulutamisega peatuvad kõikide viiviste ja intresside arvestus, seega mida rutem teha pankrotiavaldus, seda rutem kuulutab kohus pankroti välja ja seda kiiremini peatuvad kõik viivised ja intressid.
Samuti juhul, kui mõne võlaga tegeleb juba kohtutäitur, siis ka täitemenetlused lõppevad ja kõikide kohustustega hakkab tegelema pankrotihaldur.
Pankrotiavaldus tuleb esitada elukohajärgsesse kohtusse. Riigilõiv on 10 eurot.
Võlgniku pankrotiavaldust reguleerib Pankrotiseaduse § 13:
§ 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri
(1) Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.
(2) Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
[RT I 2009,
https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
Seega lihtustatult öeldes:
Kohtule tuleb esitada pankrotiavaldus ja lisadena tuleb kaasa panna seltuskirja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja vara-võlgade nimekirja, mis tähendab seda, et kirja tuleb panna oma vara koosseis ja oma võlgade koosseis, ehk siis kes on võlausaldaja, võlausaldaja elu- või asukoht ja võlgnetava summa.
Kuna küsijal ei ole vara, siis selleks, et kohus ei lõpetaks pankrotiavalduse menetlemist pankrotti väljakuulutamata raugemise tõõtu, siis soovitan küsijal koos pankrotiavaldusega esitada ka kohustustest vabastamise avaldus.
Kui esitatakse pankrotiavaldus koos kohustustest vabastamise avaldusega, siis peab kohus pankroti väljakuulutama.
§ 170. Võlgniku avaldus
(1) Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
[RT I 2009,
https://www.riigiteataja.ee/akt/13252632 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
Kui inimene esitab koos pankrotiavaldusega ka kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus pankroti väljakuulutama ja pärast pankrotimenetluse läbimist algatab kohus kohustustest vabastamise menetluse.
Kui küsijal ei ole vara ja ei ole ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, siis kestab pankrotimenetlus ca pool aastat, aga see sõltub pankrotihaldurist ja kohtust ning kindlat perioodi ei ole olemas.
Kohustustest vabastamise menetlus algab pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kestab üldjuhul 5 aastat, aga võib kesta ka 3 aastat, kui võlgnik olulisel määral on vähendanud oma kohustusi, aga võib kesta ka 7 aastat, kui keegi võlausaldajatest pöördub vastava taotlusega kohtu poole.
Vastas Ly Müürsoo.