Küsimused

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 5
Liitunud: 18 Jaan 2016, 16:59

Küsimused

18 Jaan 2016, 18:16

Tere.
Mulle on kehtestatud füüsilise isiku pankrot november 2014. Aprillis 2015 pankrotimenetlus rauges peale pankroti väljakuulutamist ja algas kohustustest vabastamise menetlus, olen määratud iseenda usaldusisikuks.
Siinkohal on mul mitu küsimust-
1)-üks võlausaldajatest loobus vahepeal Eestis oma äriga tegutsemisest ja müüs oma nõuded teisele firmale kes nõuab minult nüüd inkassofirma vahendusel oluliselt suuremat summat sisse (see muutub iga saadetud meeldetuletusega) ja ähvardab tasumata jätmisel kohtuga. Kas sellel on alust? Minu päringu peale sain vastuseks ,et see alus on täiesti olemas kuna tegemist on juba teise ettevõttega, summa on suurem kuna hinnakiri on selline!
2)-Olen 40% töövõimekaotusega inimene ja saan selle eest tähtajaliselt sotsiaaltoetust pensioniametist, samas olen vahepeal leidnud endale ka töö mille tasust Eesti Vabariigis kehtiva miinimumi ulatuses kasutan ja ülejäänud hoian võlausaldajate tarbeks. Küsimus kas sotsiaaltoetus kuulub mulle kasutamiseks või pean selle summa ka lisama võlgade maksmiseks kogutava hulka? Minu neto töötasu ületab EV kehtivat miinimumtasu.
3)-Olen kord aastas kohustatud tegema võlausaldjatele väljamakseid vastavalt jaotusettepanekule (võlausaldajaid on neli). Mis hetkest hakkab see "kord aastas" jooksma, kui kuulutati välja pankrot või kui pankrotimenetlus rauges ja algas kohustustest vabastamise menetlus?
4)-Olen aru saanud, et 25% võlausaldajatele tagasimaksmiseks kogunenud rahast on võimalik endale jätta või tagasi taotleda. Kuidas see täpsemalt käib? Kuidas üleüldse käib tagasimaksete tegemine, kas pean ühendust võtma iga võlausaldajaga ja paluma nendelt selleks pangarekvisiite?
5) Millal tuleb esitada kohtule aruanne ja mida see sisaldama peab?

Olen tänulik vastuste eest.

Postitusi: 4030
Liitunud: 18 Apr 2011, 17:06

Re: Küsimused

27 Jaan 2016, 18:27

1. PankrS § 42 kohaselt pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtaeg saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast

Seega pole vahet, kes on võlausaldajaks ja millisel viisil tal on nõue võlgniku vastu tekkinud, ka see uus võlausaldaja oleks pidanud oma nõudeavalduse esitama pankrotihaldurile.

Ja veel:

PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt.

Seega nõue ei saaks suureneda.

Lisaks eeltoodule:

PankrS § 174 lg 1 kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale

PankrS § 176 lg 1 kohaselt, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Seega kokkuvõtteks: kohustustest vabastamise menetluse ajal ei saa see võlausaldaja, kelle nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, nõuda oma nõude tasumist kohustustest vabastamise menetluse kestel.

2. Täitemenetluse Seadustiku § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele ja § 131 lg 1 p 3 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.

Seega jäävad sotsiaaltoetused inimesele ja neid toetusi ei pea lisama saadavale töötasule.

3. See tähtaeg hakkab lugema kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruse tegemisest. Samas ei ole seaduses otseselt kirjas, kas see tähtaeg hakkab lugema määruse tegemise päevast või määruse jõustumise päevast, kuid vahe on eelduslikult 15 päeva, mis pole väga pikk aeg! J

4. 25 %-list tagasimakset ei tee võlausaldajad vaid usaldusisik.

Kuna kohus on kohustanud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, siis teeb selle 25 %-lise tagasimakse võlgnik ise.

Lahtiseletatuna siis nii:

Oletame, et võlgnik saab tasu kokku 500 eurot netos (s.o. n-ö kätte), sellest arestimisele mittekuuluv summa on 430 eurot (s.o. Vabariigi valitsuse kehtestatud alampalk) ja 70 eurot on n-ö tulutoov osa. Sellest tulutoovast osast on inimsele õigus saada 25 % ehk 17.50 eurot ja võlausaldajatele väljamakseteks jääks 75 % ehk 52,50 eurot.

PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab võlausaldajatele väljamakseid tegema 1 x aastas vastavalt jaotusettepanekus märgitud jaotisele.

Samas ei ole seaduses otseselt öeldud, kas selle 25 % võib endale iga kuu välja maksta või võib ka seda teha 1 x aastas, kuid lõpptulemust see ei muuda.

5. Palun küsijal vaadata määrust, kuidas on kohus kohustanud teda aruannet esitama. Mõni kohtunik nõuab aruannet 1 x aastas, mõni ei nõua.

PankrS § 172 lg 4 kohaselt peab aruande esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks.

Tavapäraselt lõppeb kohustustest vabastamise menetlus 5 aasta möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algusest. Kui kohus ei ole kohustanud aruannet esitama varem, peab aruande esitama alles 5 aasta möödumisel.

Mõnel juhul on kohus ka kohustustest vabastamise menetluse kestel küsinud tegevusaruannet.

Oma tulusid saab küsija tõendada Maksu- ja Tolliametist saadava tõendiga, kus Maksuamet näitab kuude lõikes saadud tulu. Selle alusel saab aruandesse kirjutada, millised olid tulud ja milline oli see n-ö tulutoov osa, kuid suur oli tulutoovast osast 25 % ja kui suur 75 % ning millised summad võlausaldajatele maksti. Aruanne on vabas vormis.


Vastas Ly Müürsoo.

Vasta