Tsiviilasjade ja kriminaalasjade aegumine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Tsiviilasjade ja kriminaalasjade aegumine

12 Juul 2016, 13:39

Tere!
Palun nõu ja jõu seoses võlgnevuste ja kohtutäituritega.

Nimelt on mul küsimus tsiviilasjade ja kriminaalasjade aegumise kohta.

Kui on olemas kohtulahend, lahendi liigiks on kohtuotsus või määrus tsiviilasjas ning lahendi tegemise kuupäev on 25.08.2006. Nõueteks on võlgnevus; täituri tasu; täitemenetluse tasu; täitekulu; käibemaks; menetluse algatamise tasu; veel täitekulusid. Kas tsiviilseadustiku alusel ei saaks vormistada kas kohtule või kohtutäiturile avaldust, et taotleda antud menetluse aegunuks tunnistamist? Kui kaua aeguvad sellised kohtuotsused või määrused tsiviilasjades? Kohtutäituri tasud aeguvad 10 aastat, kuidas kas ka põhivõlgnevus aegub.

Sama küsimus ka kriminaalasja kohta. Lahendi liigiks on kohtuotsus või määrus kriminaalasjas ning lahendi tegemise kuupäev on 13.02.2007. Nõueteks on võlgnevus; kohtutäituri tasu; menetlemise algatamise tasu. Kas kriminaalseadustiku alusel ei peaks antud põhinõue aeguma 7 aasta jooksul? Juhul, kui nõuede aegumist võiks taotleda, millistele seadustele tugineda ja kuhu avaldus teha? Antud hetkel on koostöö kohtutäituriga täiesti võimatu, sest ta on ähvardanud võlgniku ja abikaasa vahel sõlmitud abieluvaralepingu tühistada, mittearestitavat sissetulekut tagastanud ta pole ning ühtegi taotlust ja järelpärimist ta kirjalikul teel nõus tegema ei ole. Ja nõutav summa jääb natuke üle Eesti keskmise palga.

Kas oleks võimalik midagi ette võtta?

Lisaks, olen kursis, et täituritasud ja muud kulud aeguvad 10 aasta jooksul lahendi tegemisest, kas täituritasude aegumise avalduse peaks tegema täiturile endale või kohtule? Juhul kui täitur leiab, et nõue on alusetu, kuhu peaks edasi pöörduma?


Suured tänud!

Re: Tsiviilasjade ja kriminaalasjade aegumine

20 Juul 2016, 13:20

Tsiviilõiguses kohalduvad nõuete aegumisele materiaalõiguslikud aegumistähtajad (mitte menetlus- ega õigust lõpetavad tähtajad). See tähendab, et aegumist kohaldatakse üksnes kohustatud isiku taotlusel ehk mitte automaatselt. Nõude aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS).

Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumist reguleerib TsÜS § 157. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 sisalduv 10-aastane täitmise aegumise tähtaeg kehtib alates võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse jõustumisest 05.04.2011. Varem oli jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude aegumistähtajaks 30 aastat.


TsÜS § 157 lg 1 (selle alates 05.04.2011 kehtivas sõnastuses) rakendamine edasiulatuvalt ning selle suhte varasemalt tekkinud aegumata nõuetega on määratud kindlaks võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg-s 4. Nimetatud sätte alates 05.04.2011 kehtiva sõnastuse kohaselt:

a) kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut, s.o 10-aastast aegumistähtaega ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele, kuid



b) juhul kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane, s.o 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks varem kui eelmises punktis nimetatud tähtaeg, s.o 05.04.2021, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1.

Eeltoodust tulenevalt ei aegu Teie küsimuses viidatud 25.08.2006 tsiviilasjas tehtud kohtulahendist tulenev nõue enne 05.04.2021.

Täitedokumendist tuleneva nõude aegumisele tuginemiseks peab võlgnik olema aktiivne ja esitama aegumise vastuväite. Lähtudes täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest, ei piisa vastuväite esitamisest kohtutäiturile, vaid võlgnik peab esitama kohtule TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu.

Kohtutäitur ei pea aegumist ise arvestama ja ilma vastava lahendita ei ole täituril võimalik ise täitemenetlust lõpetada.

Eeltootust on ka erandeid, millest võlgniku jaoks olulisemaks on karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste täitmise aegumine.

Väärteo- ja kriminaalasjade täitmise aegumise puhul on tegemist õigust lõpetava tähtajaga st pärast KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumist ei ole täitetoimingute tegemine enam lubatud. Viimasest tulenevalt peab kohtutäitur ise (ilma täiendava võlgniku avalduseta) lõpetama sissenõudja nõude täitmist (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) KarS §-s 82 sätestatud tähtaja saabumisel. Juhul, kui kohtutäitur ei ole vaatamata KarS §-s 82 sätestatud tähtaja möödumisele (väärteo- ja kriminaalasjades tehtud otsuste ja määruste alusel) sissenõudja nõude sundtäitmist lõpetanud, on kohaseks võlgniku õiguskaitsevahendis kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217, 218).

KarS § 82 lg 5 kohaselt täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.


Vastas Oksana Kutšmei.

Vasta