Tere!
Mul oleks küsimus kohtutäiturite nõuete aegumiste kohta.
Antud kohtutäitur on algatanud minu suhtes täitemenetlused aastal 2006, aastal 2009 tegin avalduse kohtule täitemenetlus aegunuks lugeda, sain vastused, milles peaaegu kõik nõuded kuulutati aegunuks.
Praegu, aastal 2016 on lahendi tegemise kuupäevast möödas üle 10 aasta. Seega, kas minul kui võlglasel ei ole võimalust ega õigust paluda kohtutäituril lõpetada täitekulude ja muude tasude sissenõudmine seoses sissenõudmise aegumisega?
Juhul, kui mul on see õigus ja võimalus, kuidas peaksin vormistama avalduse ja millised seadused peaksin vastavas avalduses välja tooma?
Tänan!
Küsimus täitekulude ja kohtutäituri tasu aegumise kohta
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Küsimus täitekulude ja kohtutäituri tasu aegumise kohta
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 kohaselt täitekuludeks on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Seega koosnevad täitekulud TMS § 37 lg 1 kohaselt kahest komponendist, kohtutäituri tasust (I) ning täitekuludest nn kitsamas mõttes (II), nt isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud, täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud jms.
TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik.
I
Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.
KTS § 32 lg 1 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega (kuni 31.12.2009 kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg-st 1 tulenevalt kuni 31.12.2009 muutus menetluse alustamise tasu sissenõutavaks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega). Seega ka juhul kui trahvi asendati või trahvi sundtäitmine on aegunud tuleb võlgnikul menetluse alustamise tasu siiski tasuda.
KTS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega kohtutäituri põhitasu muutub sissenõutavaks võrdeliselt (proportsionaalselt) rahuldatud sissenõudja nõude osaga. Varasemalt (so kuni 31.12.2009 kehtinud) kohtutäituri seadus reguleeris kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks muutmist analoogselt. Kuni 31.12.2009 kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 järgi kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga.
Näiteks, kui kohtutäitur rahuldas sissenõudja nõuet 20% ulatuses on tal õigus saada põhitasu samuti 20% ulatuses seaduses sätestatud tasu määrast; kui sissenõudja jaoks ei ole kohtutäitur midagi sisse nõudnud, siis ei ole ka kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks muutunud ja seda võlgnikult edasi, peale trahvi asendamist või trahvi sundtäitmise aegumist, nõuda ei või.
Kohtutäituri lisatasust rahatrahvi sundtäitmise puhul saab rääkida üksnes siis, kui kohtutäitur viis läbi võlgniku valduses olevate vallasasjade või kinnisasjade arestimise väljaspool kohtutäituri bürood või müüs võlgniku vara enampakkumisel maha.
II
Täitekulud kitsamas mõttes on kohtutäituri, sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, ehk tegemist on reaalselt täitemenetluse tarbeks kantud kuludega. TMS § 39 kohaselt võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid.
Täitekulude suurus ei sõltu seega, täitmisele esitatud nõude suurusest. Võib näiteks juhtuda, et ühes menetluses õnnestus kohtutäituril võlgnikule dokumendid kätte toimetada ühe kirja saatmisega ja mingis teises menetluses tuli dokumentide kättetoimetamiseks saata võlgnikule, näiteks erinevatele aadressidele, kokku kolm kirja. Sellise näite puhul tekivad ka erineva suurusega täitekulud.
Ülaltoodust tulenevalt, juhul kui trahvi asendati või trahvi sundtäitmine on aegunud, võib kohtutäitur jätkata täitemenetlust võlgnikult menetluse alustamise tasu ja täitekulude (kitsamas mõttes) sissenõudmiseks.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 kohaselt kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta on täitedokumendiks. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 sisalduv 10-aastane täitmise aegumise tähtaeg kehtib alates võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse jõustumisest 05.04.2011. Varem oli jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude aegumistähtajaks 30 aastat.
TsÜS § 157 lg 1 (selle alates 05.04.2011 kehtivas sõnastuses) rakendamine edasiulatuvalt ning selle suhte varasemalt tekkinud aegumata nõuetega on määratud kindlaks võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg-s 4. Nimetatud sätte alates 05.04.2011 kehtiva sõnastuse kohaselt:
a) kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut, s.o 10-aastast aegumistähtaega ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele, kuid
b) juhul kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane, s.o 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks varem kui eelmises punktis nimetatud tähtaeg, s.o 05.04.2021, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1.
Eeltoodust tulenevalt ei aegu Teie küsimuses viidatud täitemenetluses sissenõutavaks muutunud kohtutäituri nõuded enne 05.04.2021.
Vastas Oksana Kutšmei.
TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik.
I
Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.
KTS § 32 lg 1 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega (kuni 31.12.2009 kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg-st 1 tulenevalt kuni 31.12.2009 muutus menetluse alustamise tasu sissenõutavaks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega). Seega ka juhul kui trahvi asendati või trahvi sundtäitmine on aegunud tuleb võlgnikul menetluse alustamise tasu siiski tasuda.
KTS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega kohtutäituri põhitasu muutub sissenõutavaks võrdeliselt (proportsionaalselt) rahuldatud sissenõudja nõude osaga. Varasemalt (so kuni 31.12.2009 kehtinud) kohtutäituri seadus reguleeris kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks muutmist analoogselt. Kuni 31.12.2009 kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg 3 järgi kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga.
Näiteks, kui kohtutäitur rahuldas sissenõudja nõuet 20% ulatuses on tal õigus saada põhitasu samuti 20% ulatuses seaduses sätestatud tasu määrast; kui sissenõudja jaoks ei ole kohtutäitur midagi sisse nõudnud, siis ei ole ka kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks muutunud ja seda võlgnikult edasi, peale trahvi asendamist või trahvi sundtäitmise aegumist, nõuda ei või.
Kohtutäituri lisatasust rahatrahvi sundtäitmise puhul saab rääkida üksnes siis, kui kohtutäitur viis läbi võlgniku valduses olevate vallasasjade või kinnisasjade arestimise väljaspool kohtutäituri bürood või müüs võlgniku vara enampakkumisel maha.
II
Täitekulud kitsamas mõttes on kohtutäituri, sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, ehk tegemist on reaalselt täitemenetluse tarbeks kantud kuludega. TMS § 39 kohaselt võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid.
Täitekulude suurus ei sõltu seega, täitmisele esitatud nõude suurusest. Võib näiteks juhtuda, et ühes menetluses õnnestus kohtutäituril võlgnikule dokumendid kätte toimetada ühe kirja saatmisega ja mingis teises menetluses tuli dokumentide kättetoimetamiseks saata võlgnikule, näiteks erinevatele aadressidele, kokku kolm kirja. Sellise näite puhul tekivad ka erineva suurusega täitekulud.
Ülaltoodust tulenevalt, juhul kui trahvi asendati või trahvi sundtäitmine on aegunud, võib kohtutäitur jätkata täitemenetlust võlgnikult menetluse alustamise tasu ja täitekulude (kitsamas mõttes) sissenõudmiseks.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 kohaselt kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta on täitedokumendiks. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 157 lg-s 1 sisalduv 10-aastane täitmise aegumise tähtaeg kehtib alates võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse jõustumisest 05.04.2011. Varem oli jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude aegumistähtajaks 30 aastat.
TsÜS § 157 lg 1 (selle alates 05.04.2011 kehtivas sõnastuses) rakendamine edasiulatuvalt ning selle suhte varasemalt tekkinud aegumata nõuetega on määratud kindlaks võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg-s 4. Nimetatud sätte alates 05.04.2011 kehtiva sõnastuse kohaselt:
a) kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut, s.o 10-aastast aegumistähtaega ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele, kuid
b) juhul kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane, s.o 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks varem kui eelmises punktis nimetatud tähtaeg, s.o 05.04.2021, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1.
Eeltoodust tulenevalt ei aegu Teie küsimuses viidatud täitemenetluses sissenõutavaks muutunud kohtutäituri nõuded enne 05.04.2021.
Vastas Oksana Kutšmei.