Kohtulaendiga mõisteti isalt välja elatusraha 2001. aastal. Ema andis asja kohtutäiturile,et tema hakkaks elatusraha enda arvele saama läbi kohtutäituri. Aastal 2004 andis vana kohtutäitur toimiku üle uuele täiturile.
Nüüd kaheksa aastat hiljem, kui soovitakse toimikut sulgeda ilmnes kaheksa aasta tagune võlg. Mis koosnes ühe kuu maksmata summast ja kohtutäituri poolt endale võetud tasust.
Siit lähtuvalt ka küsimused.
1. Kas kohtutäitur on kohustatud vaatama laekumisi järjepidevalt ja andma teada kohe tekkinud võlgnevusest?
2. Kuidas ei saanud võlgnik enne infot tekkinud võla kohta, kui iga aasta on isa deklareerinud oma makstavat elatist. Samuti on deklareerinud ema. Võlg tekkis juba 2004 aastal.
3.Kas mingi aja jooksul rahaline nõue ei aegu? Ema ei ole esitanud pretensioone, et talle võlgu ollakse ja samuti ei ole kohutäitur enne seda nõudnud.
4. Kas kohtutäituril on õigus pidada kinni makstavast elatsirahast enda kulud?
5. Kas kohtutäituril on kohustus toimikut ülevõttes teha kindlaks jooksvad võlad ja sellest võlgnikule teada anda.
Kohtutäituri kohustused seoses elatisrahaga
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kohtutäituri kohustused seoses elatisrahaga
Tere,
Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.
Seega tuleks pöörduda osalise võlgnevuse märkamata jäämise asjaolude selgitamiseks ja kohtutäituri tasu/kulude nõude osas asja menetleva kohtutäituri poole, kellel on ka teave üleandmisel toimunu, tasunõude sisu jm täitemenetlust puudutava osas ning saab anda asjakohaseid selgitusi. Samuti annab infot ka täitetoimikuga tutvumine ning kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu/täitekulude kohta.
Selgituseks täiendavalt: 2004.aastal reguleeris elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile makstavat tasu Kohtutäituri seaduse (2003-2005 kehtinud redaktsiooni) § 25.3 lg 1 (viide seadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/704018).
Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt (kohtutäituri seadus § 37) elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse kohtutäituri seaduse § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist.
Kohtutäitur teeb tasu sissenõudmiseks otsuse, milles on märgitud muuhulgas kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud. Sealt saab ka teavet kohtutäituri tasuna nõutavate summade osas.
Täitetoimikute ja asjaajamise üleandmist kohtutäituri ametist vabastamise korral 2004.aastal reguleeris Kohtutäituri seaduse (2003-2005 kehtinud redaktsiooni) § 161: täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve. Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad kohtutäituri menetluses olevate nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse Justiitsministeeriumile.
Tsiviilõigussuhetest tulenevate nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). TsÜS § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat (alates 2011 – 10 aastat).
Ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Alates 2011, ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 154 sätestatut.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.
Seega tuleks pöörduda osalise võlgnevuse märkamata jäämise asjaolude selgitamiseks ja kohtutäituri tasu/kulude nõude osas asja menetleva kohtutäituri poole, kellel on ka teave üleandmisel toimunu, tasunõude sisu jm täitemenetlust puudutava osas ning saab anda asjakohaseid selgitusi. Samuti annab infot ka täitetoimikuga tutvumine ning kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu/täitekulude kohta.
Selgituseks täiendavalt: 2004.aastal reguleeris elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile makstavat tasu Kohtutäituri seaduse (2003-2005 kehtinud redaktsiooni) § 25.3 lg 1 (viide seadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/704018).
Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt (kohtutäituri seadus § 37) elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse kohtutäituri seaduse § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist.
Kohtutäitur teeb tasu sissenõudmiseks otsuse, milles on märgitud muuhulgas kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud. Sealt saab ka teavet kohtutäituri tasuna nõutavate summade osas.
Täitetoimikute ja asjaajamise üleandmist kohtutäituri ametist vabastamise korral 2004.aastal reguleeris Kohtutäituri seaduse (2003-2005 kehtinud redaktsiooni) § 161: täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve. Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad kohtutäituri menetluses olevate nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse Justiitsministeeriumile.
Tsiviilõigussuhetest tulenevate nõuete aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). TsÜS § 157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat (alates 2011 – 10 aastat).
Ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Alates 2011, ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 154 sätestatut.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo